Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima käsi-GPSid ja veidi hiljem ka autoseadmed.

Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem valmis ka Regio enda poolt valmistatud Eesti kaart Garmini seadmetele. Kumbki neist polnud veel teekonna juhatamisega. Esimene navigeeritav kaart valmis 2008. a koostöös Leedu firmaga UAB Fedingas ja mõeldud oli see Garmini seadmetele. Mõne aja pärast lisandus Eesti teedekaardile ka Eesti topokaart ja Baltikumi teedekaart. Teekonna juhatusega kaarti on toodetud hiljem ka Magellani seadmetele, paraku on nüüdseks nende seadmete osakaal Eesti turul kahanenud peaaegu olematuks.

Peagi hakkas Regio üha täiustuvaid naviandmeid pakkuma ka teistele elektrooniliste navigatsioonikaartide tootjatele. Esimene koostööpartner oli GIS lahenduste ja navigatsioonikaartide tootja Navteq (praeguse Here eelkäija). Hiljem on Regio navi-, kaardi- ning huvipunktide andmetest abi olnud veel NNG, Naviteli, TomTomi jt kaartide tootmisel. Seega on Regio andmed esindatud mitte ainult GPS-seadmetes, vaid ka paljudes erinevates (nuti)rakendustes.

Garmini GPS-seadmetes kasutamiseks pakume hetkel Eesti teedekaarti ja Eesti topokaarti ning erinevaid teemakihte – metsameestele metsaeraldiste kihti, katastriüksuste kihti jpm.

Veel postitusi

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks. Jõudnud Via Baltica maanteed või mereäärsemat rannikuteed pidi Läti piirile, võid üsna kindel olla, et kuni Kaliningradi oblasti piirini kaugel lõunas on kogu aeg läheduses ujutavaid liivarandu ja mõnusaid rannaäärseid puhkuselinnu. … Vaata lähemalt

Eriolukorras välja loodusesse – aga kuhu ja kuidas?

Praegu on vaatamata eriolukorrale veel loodusesse minek lubatud, kui seda tehakse mõistlikult. Ka metsas kehtivad kõik reeglid kontaktide vältimiseks, tuleb hoida vahemaad ja liikuda mitte rohkem kui kahekesi või ainult pere seltsis. Paljude jaoks on metsas käimine aga saanud uueks harjumuseks, sest aega on rohkem ja päevade kaupa nelja seina vahel istumine võib meeleolule halvasti … Vaata lähemalt