Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima naviseadmed nagu käsi-GPS ’id ja veidi hiljem ka autoseadmed.

Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem valmis ka Regio enda poolt valmistatud Eesti kaart Garmini seadmetele. Kumbki neist polnud veel teekonna juhatamisega. Esimene navigeeritav kaart valmis 2008. a koostöös Leedu firmaga UAB Fedingas ja mõeldud oli see Garmini seadmetele. Mõne aja pärast lisandus Eesti teedekaardile ka Eesti topokaart ja Baltikumi teedekaart. Teekonna juhatusega kaarti on toodetud hiljem ka Magellani naviseadmed – paraku on nüüdseks nende seadmete osakaal Eesti turul kahanenud peaaegu olematuks.

Peagi hakkas Regio üha täiustuvaid naviandmeid pakkuma ka teistele elektrooniliste navigatsioonikaartide tootjatele. Esimene koostööpartner oli GIS lahenduste ja navigatsioonikaartide tootja Navteq (praeguse Here eelkäija). Hiljem on Regio navi-, kaardi- ning huvipunktide andmetest abi olnud veel NNG, Naviteli, TomTomi jt kaartide tootmisel. Seega on Regio andmed esindatud mitte ainult GPs-seadmetes, vaid ka paljudes erinevates (nuti)rakendustes.

Garmini GPS-seadmetes kasutamiseks pakume hetkel Eesti teedekaarti ja Eesti topokaarti ning erinevaid teemakihte – metsameestele metsaeraldiste kihti, katastriüksuste kihti jpm.

Veel postitusi

Navi

Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõni teepunkt salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne). Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult … Vaata lähemalt

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPS ’idesse, siis … Vaata lähemalt

Rahvusatlas EGSi aastaraamatus

Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus Autor: Taavi Pae 1936. aasta 5. detsembril aastal kutsub August Tammekann kokku Loodusuurijate Seltsi juurde Eesti kaardistiku ettevalmistava komis-joni. Esimene istung toimus ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones ning päevakorras oli kaardistiku sisu valiku, ulatuse, välimuse, trükitehnilise külje, koostamise, väljaandmise ning levitamise küsimused. Koosolekule oli kutsutud professorid Heinrich Riikoja, … Vaata lähemalt