Motoriseeritud seikleja väärt abimehed

Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt

Uus Regio Eesti teedeatlas! 25 aastat Regio esimese teedeatlase ilmumisest

Äsja ilmunud Regio Eesti teedeatlas on justkui vahekokkuvõte elust Eestimaal. Paberatlasel on ikka oma kindel koht digivahendite kõrval. Regio teedeatlasel ei saa näiteks kunagi aku tühjaks ja selle kasutamine ei sõltu mobiililevist. Teedeatlas on parim abimees, et juba kodus reisiplaane teha või ka lihtsalt igasuguseid kohti uudistada. Esimene täpsemas mõõtkavas (1:200 000) Regio Eesti teedeatlas … Vaata lähemalt

Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõnd teepunkti salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne). Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult … Vaata lähemalt

Ungari krimikirjanik: loodan, et saan ükskord elada samasuguses avatud ja vabas ühiskonnas kui eestlased 

Intervjuu ilmus Eesti Päevalehes 20.04.2022 „Budapesti inimene on vähemalt sama eriline tõug kui Manhattani, Viini, Philadelphia või Tallinna inimene. Mu romaanid püüdsid näidata ka budapestlasi, inimesi, kes on linna teinud selliseks, nagu see on,” ütleb pseudonüümi taha peituv nimekas Ungari krimikirjanik Vilmos Kondor. Ungari kirjaniku Vilmos Kondori klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline krimisari … Vaata lähemalt

Parimaid linnuvaatlusalasid tutvustav „Eesti linnuvaatleja teejuht“

Eriilmeline loodus ja soodne geograafiline asend teevad Eesti äärmiselt linnurikkaks. Äsja ilmunud „Eesti linnuvaatleja teejuht“ on hindamatu reisikaaslane igale linnuhuvilisele, andes soovitusi lindude vaatlemiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks. Raamatus on põhjalik teave Eesti 107 parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate liikide ja parimate külastusaegade kohta ning 80 koordinaatidega varustatud illustratiivset kaarti, mis hõlbustavad linnuvaatlus- ja loodusretke kavandamist. … Vaata lähemalt

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt