Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Timmo Tammemäe ja Sander Linnuse rekordiline sirgjoonejooks

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud.

Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale kalduda mõlemale poole vaid kuni 100 meetrit. Kui mõni looduslik takistus tekib täpselt sirgel, peab sellest mööduma, nii et sirgjoonejooksule eelneb tavaliselt väga pikk ja põhjalik teekonna planeerimine täpsetel kaartidel.

ESLi FB-lehel kirjutatakse, et kogu teadmine eelmisest kehtivast maailmarekordist pärineb aastatagusest uudisest, kus kuulutati, et Rootsis parandati kolm korda järjest maailmarekordit ja tipptulemus jäi 47,2 km juurde. Kust see üldse võeti, et maailmarekord sellega purustati, pole teada.

Eesti maastikul ei ole üldsegi lihtne 58,2 km mööda sirget kulgeda. Iseenesest on kevadine maastik kohati lihtsam, sest võsa pole veel lehes ja rohi ei ole rinnuni, kuid kraavid-ojad on praegu rohkemgi vett täis kui südasuvel. Sirgjoonejooksjad üritavadki valida selliseid sirgeid, kus poleks suuri ületamatuid veekogusid, suletud eravaldusi ja kiirevoolulisi raskesti ujutavaid jõgesid. Veekogu on muidugi ebamugav ka sellepärast, et riided-jalanõud saavad märjaks ja nii tuleb edasi joosta. Eravaldused võivad aga teinekord saada lõplikuks takistuseks, mis ei luba 100 meetri sisse jäävat kõrvalepõiget teha. Maailmameistrid kirjeldasid Facebookis, et paar korda tuligi küsida sõbralikelt maaomanikelt läbipääsuluba, mis ka anti.

Tegelikult läbiti laupäeval isegi enam kui 60 kilomeetrit, aga hiljem kontrollides selgus, et mõned viimased kilomeetrid ei läinud enam arvesse. Ületati viis suuremat jõge ja lugematu arv kraave. Rapla- Harjumaa metsad on väga raskesti läbitavad ka praegusel aastaajal. 

Timmo Tammemäe ja Sander Linnus üritasid juba aasta tagasi 24. aprillil maailmarekordit, kuid toona jäi see püstitamata, kuna samas kandis Pakri poolsaarelt Harjumaal Pirguni Raplamaal mööda sirget joostes selgus hiljem, et Ääsmäe kandis kalduti siiski korraks enam kui 100 meetrit kõrvale. 

Kui teekonnaks on sirgjoon

Regio reisijuhis „Matkame Eestis” tutvustas harrastussportlane Olle Rõuk sirgjoonejooksu kui huvitavat võimalust Eesti maastikku avastada. Muidugi ei pea sirget nii tõsiselt ette võtma kui maailmarekordi üritajad. Sel viisil on alati hea oma kaarditundmise oskusi testida ning liikuda vanal heal kaardi ja kompassi meetodil. 

Eelmisel kevadel oli Olle Rõugu sõnul suur sirgjoonejooksu avastamise kevad, kuna eriolukorra tõttu ei saanud end muudel spordivõistlustel proovile panna. Eesti joonistati sirgeid täis. 

Eesti meistrivõistlustel eelmisel kevadel läbitud rajad

Tihedas võsas või soomülkas on sirgjoonejooks väga aeglane, paar-kolm kilomeetrit tunnis. Aga aeg polegi oluline – kirja läheb vaid teepikkus, mitte läbimiseks kulunud tunnid. Eelmisel kevadel toimunud Eesti meistrivõistlustel sirgjoonejooksus läbiti põhiliselt raiesmikke, võsasid, soid, rabasid ja põlde. Sirge ongi parim läbilõige Eesti mitmekesisest maastikust ja loodusest. 

Vaata sirgjoonejooksu ja muude põnevate matkamisvõimaluste kohta ka Regio reisijuhist Matkame Eestis”.

Fotod: erakogu, Piibe Tammemäe

Veel postitusi

Eriolukorras välja loodusesse – aga kuhu ja kuidas?

Praegu on vaatamata eriolukorrale veel välja loodusesse minek lubatud, kui seda tehakse mõistlikult. Ka metsas kehtivad kõik reeglid kontaktide vältimiseks, tuleb hoida vahemaad ja liikuda mitte rohkem kui kahekesi või ainult pere seltsis. Paljude jaoks on metsas käimine aga saanud uueks harjumuseks, sest aega on rohkem ja päevade kaupa nelja seina vahel istumine võib meeleolule … Vaata lähemalt

Parimaid linnuvaatlusalasid tutvustav „Eesti linnuvaatleja teejuht“

Eriilmeline loodus ja soodne geograafiline asend teevad Eesti äärmiselt linnurikkaks. Äsja ilmunud „Eesti linnuvaatleja teejuht“ on hindamatu reisikaaslane igale linnuhuvilisele, andes soovitusi lindude vaatlemiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks. Raamatus on põhjalik teave Eesti 107 parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate liikide ja parimate külastusaegade kohta ning 80 koordinaatidega varustatud illustratiivset kaarti, mis hõlbustavad linnuvaatlus- ja loodusretke kavandamist. … Vaata lähemalt

Motoriseeritud seikleja väärt abimehed

Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt