Septembri lõpus pakkus Estonian Fiber OÜ koos oma Saksa partneriga kahele regiolasele võimalust osaleda välitöödel Saksamaal, Dresdeni ümbruses, Saksimaa liidumaal. Tegemist oli valguskaabli planeerimise eeltöödega, mille eesmärk oli anda sisend edasisele kaardistamis- ja planeerimistegevusele. 

Kahenädalase väljakutse võtsid vastu Tiia-Linda ja Roomet, kes juba septembri lõpus nina esmalt Berliini ning seejärel bussiga Dresdeni poole pöörasid. Kohapeal palju seiklema ei pidanud, sest Estonian Fiber juht Kalle tuli meile bussijaama vastu. Edasi suundusime juba elukoha poole, kus meid ootas sõbralik ja uudishimulik seltskond Estonian Fiberi töötajaid. Esimene õhtu möödus mõnusas õhkkonnas üksteisega tutvudes ning eesootava töö täpsemaid detaile arutades.  Leppisime kokku järgmise päeva ekipaažid, uurimisalad ja tööülesanded. 

Juba järgmisel hommikul oli tarvis end töölainele häälestada, vajalikud töövahendid auto peale pakkida ja suund uurimisalaks oleva väikese linna või mägiküla poole võtta. Ekipaažid olid kaheliikmelised, koosnedes autojuhist ja kõrvalistujast, kelle peamine tööülesanne oli teekonnaplaneerimine ja andmete sisestamine iPadi rakendusse. Esimeseks tööülesandeks sai aadressiandmete valideerimine, mis kujutas endast piirkonna suurematel ja väiksematel tänavatel ringi sõitmist ning hoonete andmete – aadressi ja korterite/ettevõtete arvu – kontrollimist. Parim meetod selle jaoks oli lugeda postkaste ja uksekellasid, kui neid ei olnud, siis tuli detektiiviks kehastuda ning muid asjakohaseid märke otsida.

Kõrvaliste mägikülade andmete kontrollimisel tekitas tihti probleeme sealne kesine mobiilside levi, mistõttu pidi nii mõnegi küla andmed kirjutama paberile, mis hiljem levi taastudes tahvlisse tuli sisestada. Peaasjalikult dikteerisid teekonna valikut ja sõidukiirust välitööobjektide asukohad ning seeläbi lasus ka autojuhil suur vastutus – liigelda turvaliselt. Mitmekümnekraadise nõlvakaldega kitsad teelõigud, piiratud nähtavus kurvides ning autorong tahavaatepeeglis panid autojuhi oskused, julguse ja otsustusvõime parajalt proovile. Asjatult ei nimetata piirkonda Saksimaa Šveitsiks. 

Üksikuid taluhäärbereid kontrollides tuli kindlasti ka silmad lahti hoida, et talu ümber kooserdavad haned ja kanad auto ette ei jookseks. 

Lisaks andmete valideerimisele tuli kogu läbitud teekond 360-kraadise vaateväljaga kaameraga linti võtta, mis on vajalik hilisemaks projekteerimiseks, kuid mille abil sai ka vajadusel aadressandmeid üle vaadata. Kõrge kaamera auto katusel tekitas nii mõneski Saksa külas laste seas elevust ning uudishimulikke pilke vanematelt. Sellegipoolest kulges töö tempokalt, kui mõni filmimist segav vihmasahmakas välja arvata. 

 Teisel töönädalal võeti ette kaablitrassi vee ületuskohtade kontrollimine ja mõõdistamine. Selleks tuli mõõta ja pildistada teepealsed sillad ja truubid, mille puhul kõige keerulisemaks osutus hoopis käänulistel mägiteedel sobiliku peatuskoha leidmine. 

Selle kõige juures ei jäänud me märkamatuks kohalikele, kuid suurema seletava töö tegid ära helkurvestid ja autodele kleebitud uksekleepsud – “Glasfaserausbau in Ihrer Region”, mis pidid teada andma, et tegeleme valguskaabli võrgu planeerimisega. 

Sellegipoolest tuldi väiksemates külades meie töö kohta pärima, kui pikemaks veninud kaardilugemise või valideerimise peatus seda vähegi võimaldas. Kuigi saksa keele oskajaid oli meie meeskonnas vähe, siis aitas keelebarjääri seljatada meie Saksa partnerite koostatud infokiri ja google translate. Kaugetes mägikülades said meie saksa keele oskajad kuulda vahel ka kohalikku saksa murdekeelt. 

Äratasime tähelepanu ka kohalikes kassides, kes meie tegutsemist kohati kriitilisel pilgul jälgisid. 

Õhtud kulusid peaasjalikult mälu ja märkmete järgi andmekorrastusele, muljete jagamisele ning uue päeva planeerimisele. 

Nädalavahetus oli vaba ning saime imetleda kohalikku imelist ja mägist loodust, külastada vaatamisväärsuseid ja muuseumeid Dresdenis ning selle ümbruses. 

 Nii mööduski me kaks nädalat Saksimaal ning teise töönädala lõpus sõitsime tagasi Berliini, kus veetsime kaks päeva linnas ringi uudistades ja metrooga alati esimesel korral valesse suunda sõites. Suureks üllatuseks tervitasid meid laupäeval Berliinis iga nurga peal barrikaadid ja märulipolitsei, sest berliinlased olid organiseerinud hulganisti proteste üle linna, mis õnneks õhtuks asendusid rahuliku valgusfestivaliga. Kõigest sellest olenemata saime enne lennuki lahkumist kõik Berliini vajalikud vaatamisväärsused üle kaetud ja võisime südamerahuga tagasi Eestisse suunduda.

 

Aitäh Estonian Fiber ja Regio põneva väljakutse eest!