Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust.

Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel.

Rahvaloenduskaardi eesmärgiks oli toetada rahvaloenduse planeerimist, läbiviimist ning hilisemat analüüsi.

Selleks koostati vastavalt elanike arvule ja looduslikele piiridele loendusüksused ja loendusnimestikud. Piirid määrati nii, et loendajate koormused jaotuksid võimalikult võrdselt, arvestades loendajate loomulikku liikumisteed, transpordivõimalusi jms.

Nii kaart kui nimestik kontrolliti välitöödel enne loenduse tegelikku läbiviimist. Välitööl koguti muu hulgas ka korrusmajade trepikodade asukohti.

Kogu Eesti oli jaotatud u 4830-ks loendusjaoskonnaks, Tartu linna piires oli 354 jaoskonda. Jaoskondadest moodustati suuremad üksused – piirkonnad ja neist omakorda ringkonnad.

Loendusjaoskonna paberkaardid olid vormistatud selliselt, et nendest saaks valmistada loetavaid must-valgeid koopiaid. Siin on näha üks kaardileht Sillamäe loendusjaoskonnast nr 3, kus eeldatavalt oli vaja loendada 305 elanikku (maksimumkoormus ühel loendajal tiheasustusalal oli 368 elanikku).

Lisaks paberkaardile anti andmestik üle ka digitaalselt MapInfo tarkvaras vormistatuna, iga asula kohta anti üle ka põhjalik metaandmestik välitöö aja, alusmaterjalide päritolu, kasutatud tarkvarade, töögrupi liikmete nimede ja failide loendiga.

Töövaade MapInfos nägi välja selline:

Loendusjaoskondade, piirkondade ja ringkondade alade moodustamiseks töötati välja Microsationi ja MapInfo tarkvaradele täiendused, mis oskasid arvestada elanike paiknemist, arvu, teid-tänavaid ja looduslikke piirajaid.

Nagu ütleb täna rahvaloenduse koduleht, on rahva ja eluruumide loendus ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Kõik loevad! Osale Sinagi – https://rahvaloendus.ee/et.html

Veel postitusi

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Pärast Haanjas vallutatud 100 tippu hakkas meil peas idanema mõte külastada naabrite mäetippe. Tegutsema pani aga oodatust varem hoopis muu põhjus. Nimelt saabusime Slovakkiast purilennuvõistlustelt ja meie pere mäetipueksperdi Kaarli soovi arvestades liikusime Leedust Lätti sellist trajektoori mööda, et Gaizinkalns jääks tee peale. Sinna jõudmiseks tuli meil läbida päris hea hulk kilomeetreid trepis kruusateid automaja … Vaata lähemalt

Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud. Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf … Vaata lähemalt

Uue lauamängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu. … Vaata lähemalt