Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust.

Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel.

Rahvaloenduskaardi eesmärgiks oli toetada rahvaloenduse planeerimist, läbiviimist ning hilisemat analüüsi.

Selleks koostati vastavalt elanike arvule ja looduslikele piiridele loendusüksused ja loendusnimestikud. Piirid määrati nii, et loendajate koormused jaotuksid võimalikult võrdselt, arvestades loendajate loomulikku liikumisteed, transpordivõimalusi jms.

Nii kaart kui nimestik kontrolliti välitöödel enne loenduse tegelikku läbiviimist. Välitööl koguti muu hulgas ka korrusmajade trepikodade asukohti.

Kogu Eesti oli jaotatud u 4830-ks loendusjaoskonnaks, Tartu linna piires oli 354 jaoskonda. Jaoskondadest moodustati suuremad üksused – piirkonnad ja neist omakorda ringkonnad.

Loendusjaoskonna paberkaardid olid vormistatud selliselt, et nendest saaks valmistada loetavaid must-valgeid koopiaid. Siin on näha üks kaardileht Sillamäe loendusjaoskonnast nr 3, kus eeldatavalt oli vaja loendada 305 elanikku (maksimumkoormus ühel loendajal tiheasustusalal oli 368 elanikku).

Lisaks paberkaardile anti andmestik üle ka digitaalselt MapInfo tarkvaras vormistatuna, iga asula kohta anti üle ka põhjalik metaandmestik välitöö aja, alusmaterjalide päritolu, kasutatud tarkvarade, töögrupi liikmete nimede ja failide loendiga.

Töövaade MapInfos nägi välja selline:

Loendusjaoskondade, piirkondade ja ringkondade alade moodustamiseks töötati välja Microsationi ja MapInfo tarkvaradele täiendused, mis oskasid arvestada elanike paiknemist, arvu, teid-tänavaid ja looduslikke piirajaid.

Nagu ütleb täna rahvaloenduse koduleht, on rahva ja eluruumide loendus ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Kõik loevad! Osale Sinagi – https://rahvaloendus.ee/et.html

Veel postitusi

Uus veebiprogramm kohanimede tõlkimiseks

Regio ja Läti suurima kaardikirjastuse Jāņa sēta koostöös valmis äsja TerraLexicon – automaatne tõlketeenuse programm, mille abil saab kaardil olevaid kohanimesid tõlkida paljudesse keeltesse otse kujundusfailis. Meie sõbralik koostöö uue tõlkeprogrammi loomiseks algas juba pooleteise aasta eest. Põhjuseks see, et olemasolevate tõlkeprogrammide kasutamisel geograafiliste nimede tõlkimiseks kaasneb palju käsitsi tehtavat lisatööd, see teeb aga kaartide … Vaata lähemalt

Simon Reeve Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse

Simon Reeve paikades, kuhu lugeja kunagi ei satu

Simon Reeve’i nimi on kindlasti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele)ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fenomenaalne jutuvestja. Inglise Hendrik Relve, kui soovite. Reeve’il on samamoodi maakeral toimuva kohta avarad eelteadmised, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näeb-kogeb, köitvaks looks. Kulisside … Vaata lähemalt

Kuhu ja kuidas praegu rappa minna?

Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega? Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida … Vaata lähemalt