Regiolaste aktiivne pärastlõuna sai sisustatud orienteerumisega

Oktoobrikuu hallil sügisesel päeval võtsid usinamad Regio töömesilased aja maha ning läksid üheskoos ettevõttega Seiklushunt orienteerumispäevakule. Ikka selleks, et kontoritööle vahelduseks aktiivselt värskes õhus liikuda.

Sel korral toimus üritus meie kontori lähedal, start oli kõigile geograafidele südamelähedase Vanemuise 46 õppehoone vastas.

Enamikule regiolastele oli see esmakordne kogemus orienteeruda spetsiaalse kaardi abil, ehkki varem olid eri tasemel ilmselt kõik orienteerumisega kokku puutunud. Tõnis korraldas enne rajale suundumist Regios pooletunnise sisekoolituse, käies üle linnaorienteerumise põhitõed alates kaardist ja leppemärkidest ning lõpetades ajavõtusüsteemiga.

Stardipaika jõudes võis märgata ilmselget elevust ja hasarti. Eesmärgiks oli ju ikka läbida rada kiirelt ja leida kontrollpunktid eksimata üles. Kui orienteerumiskaardid ja ajavõtukiibid kätte saime, oli Kristel äkitselt kadunud – ta oli juba rajale tormanud, unustanud stardipiiksu teha ja seetõttu ei mahtunud ka ühispildile.

Rajameistrina ol Tõnis planeerinud neli eri pikkuses rada, millest orienteerujad said valida endale sobivaima. Suurem osa regiolastest valis 3,4 ja 2,4 km pikkuse teekonna. Rajad kulgesid Vaksali linnaosa ja kesklinna tänavatel-parkides ning pakkusid nii pikemaid kui ka lühemaid ja rohkem täpset orienteerumist nõudvaid etappe.

Päeva lõpuks keegi ära ei eksinud ning enne pimedat jõudsid kõik töömesilased rajalt tagasi. Orienteerumine tehtud, suunduti Regiosse muljetama ja sooja suppi sööma.

Üritusega jäädi igati rahule ja sellest võeti kaasa uus huvitav kogemus. Siin on mõned vahetud kommentaarid:

Mait: Käisin regiolastega linnaorienteerumisel. Teisel rajal olid alguses pikad sirged tuttavas piirkonnas. Esialgne lihtsus uinutas, sest eksisin Tiigi tänava kangialustes ära. Hiljem ristusid teed paaril korral teiste regiolastega. Vahepeal tundus, et minuga jookseb sama rada üks vanem proua… ta oli liiga kiire ja kadus silmapiirilt. Väsides suutsin kahel korral märgata enda ees ratastoolis inimest. Tundus nagu sama inimene ja jäi mulje, justkui tema on ka kiirem minust. Rajale minnes oli pisut jahe, aga pärast võis pikalt kohapeal seista, nagu oleks saunas käinud.

HelleEsimene emotsioon on, et tõesti väga äge oli! Ma pole aastaid orienteerumas käinud ja nii tore oli seda taasavastada. Meie tiimi eesmärk oli küll pigem mõnusalt jalutades rada läbida ning värsket õhku ja sügisilma nautida, aga tegelikult tuli ikka hasart ka sisse ja nii mõnigi punkt sai joostes võetud 🙂 Kuna radu oli valikus eri pikkusega, siis saimegi vastavalt soovile ja viitsimisele just sobiva raskusastmega raja valida… Rada oli mitmekesine ja põnev, tore oli sattuda kohtadesse, kuhu varem polegi asja olnud (näiteks on mul nüüd selge ülevaade, kus asuvad Tartu peamised põgenemistoad).

Jevgeni:Ei no, mis ma ikka oskan öelda, vinge oli :). Hea oli käia, viimasel ajal enam väga ei viitsi niisama sihitult linna vahel jalutada, orienteerumise puhul oli sellel aga mingi siht. Lisaks pakkus kaardilugemine mulle omajagu nuputamist.

Kristel:Emotsioon oli selline, et käisime lapsega ka kohe järgmise nädala orienteerumispäevakul 🙂

Kadri:See oli tore eesmärgipärane jalutuskäik mõnusas seltskonnas, võtsime raja ette kolmekesi. Võistlemine polnud kohe alguses eesmärk, nii saime omavahel ka mõnusalt lobiseda. Ilm oli ilus ja kuna piirkond oli suures osas minu enda kodu ümbruses, siis oli äge avastada mõningaid nurgataguseid, mis on ilmselt kogu aeg olemas olnud, aga pole kunagi silma hakanud. Auhinnaks saime puhtad positiivsed emotsioonid.

Karl Hendrik: Värskes õhus orienteerumine oli väga mõnus vaheldus kontoritööle.Sai läbitud õigeid punkte ja valesid punkte, sai Merilini ja Mariliniga punktide vahel valitud erinev teekond ja jooksime ka salaja üksteisest mööda, kuigi olime enne lubanud kõndida…Ning muidugi avastasime ennast korduvalt valelt poolt aeda.

Marilin ja Merilin: Alguses ei osanud midagi oodata, sest polnud varem linnaorienteerumisega kokku puutunud. Ilma väikese sissejuhatava koolituseta oleks hätta jäänud, just keelatud alade puhul. Kokkuvõttes oli väga põnev, polnud eriti keeruline ja aeg möödus lennates. Järgmine kord oleme teadlikumad ja rohkem valmis osalema orienteerumisel.

Kuna ajale kohaselt on kodukontor popp, siis paljud seal viibijad päevakule seekord kahjuks ei jõudnud. Aga näiteks Marko, meie uus müügimees Londoni lähistelt, käis samuti kohalikus pargis värsket õhku hingamas.

Selleks aastaks on orienteerumispäevakud ja võistlused läbi. Uus hooaeg algab aprillis, kui kalender täitub sadade üritustega üle Eesti. Ülevaate orienteerumispäevakutest ja kohtadest leiad RMK Eestimaa Orienteerumispäevakute kodulehelt. Tartu linna ümbruses toimuvate orienteerumisürituste kohta leiad rohkem informatsiooni Seiklushundi koduleheküljelt.

Veel postitusi

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele. Äpis on kaks omavahel seotud lihtsat osa. 1) Esimene tutvustab … Vaata lähemalt

Talvine matk

Hüppa lumme (kuni seda veel on)! Kuhu minna lastega talve hakul?

Lumi on tulnud, aga võib-olla veel mitte nii põhjalikult, et jääda. Lähiajal siiski lumiseid atraktsioone jätkub ja siin on kohad, kuhu tasub valge maaga minna. Klassikaline lumematk – Kõrvemaa, Paukjärv ja Jussi järved Kui on plaanis teha autoga väljasõit lumisesse metsa ja vahelduvale maastikule, siis ei vea Paukjärved ja Põhja-Kõrvemaa alt. Tegemist on ka tavaliselt … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt