Kus saab suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka valget lund alla sajaks. Sel hooajal on suusasõpru kohe alguses lumega õnnistatud – loodame, et nii ka jätkub.

Hea ülevaate Eestis asuvatest terviseradadest leiab terviserajad.ee leheküljelt, kus on praegu infot 130 raja, nende asukoha ja olukorra kohta

Suusaradade kaart terviserajad.ee lehel

Radu, kus saab suusatada, leidub Eestis igale maitsele. Meie maastik on valdavalt tasane, kuid leidub ka väga vaheldusrikka reljeefiga piirkondi. Tõusud ja laskumised on ikka toredad. Kui tuua esile mõni soovitus, siis lõunaeestlastele on üks tasasemaid Tartu maratoni rada, mis algab Elva külje alt Tartumaa tervisespordikeskusest või Otepäält. Harrastajale võiks jõukohased olla ka Haanjas asuvad suusarajad. Populaarne on veel Kekkose suusaring Käärikul.

Kui Põhja-Eesti poole vaadata, on sealgi looduse nautimiseks sobilikke suusaradu. Näiteks Aegviidu kandis on võimalik väga pikki suusaringe teha, omavahel on ühenduses kaks suuremat suusakeskust: Kõrvemaa ja Valgehobusemäe. Huvitavamatest kohtadest võiks esile tuua veel Alutaguse puhke- ja spordikeskuse Ida-Virumaal.

Kui on soov väheke raskematel radadel suusatada, siis selleks võiks sobida näiteks Mõedaku spordibaas Rakvere lähedal, üks Eesti nõudlikumaid suusaradasid Tehvandil Otepääl, Holstre-Polli keskus Viljandimaal ja Vooremäe suusakeskus Tartumaal.

Enne teele asumist tasub pilk peale visata ilmateenistus.ee lehel olevale lumekaardile, kus saab hea aimduse lumekihi paksusest. Nagu näha, on praegu Ida-Eestis lumega mõnevõrra parem seis kui Lääne-Eestis.

Lumikatte paksuse kaart ilmateenistus.ee lehel

Lume ja suusaradade tulekuga peavad paratamatult arvestama ka need, kes käivad jalgsimatkal. Suusarajal hea tava kohaselt teadagi ei kõnnita, nii et mitmedki kohad, kus on harjutud käima, on talvisel ajal suusatajate päralt. Peagi aga räägime just sellest, kuhu minna talvisel ajal jalgsimatkale.

Veel postitusi

Regio kartograaf Triin Tarre ning Ene Paaver keraamilisi taldrikuid imetlemas.

Tartu tähtsad rajad

Kui Eesti Draamateatris lavastati Michel Houellebeqci romaani „Kaart ja territoorium“ dramatiseering (2017), siis palusin Eesti silmapaistvalt kartograafia edendajalt Leida Lepikult intervjuu teatri blogisse. Oleme korporatsioonikaaslased: Leida oli organisatsiooni taasasutajate hulgas, niipea kui see Eesti vabanemistuultes võimalikuks osutus (1989), ja mina tookord peatne liituja. Leida kirjutas siis „Kaardi ja territooriumi“ lavastuse saateks paljude oluliste mõtete hulgas … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Tartu linnamüüril kolamas

Kõik algas sellest, et mu pojal Kaarlil (11) on ajaloohuvi ja lisaks meeldib talle matkata. Ühes varasemas postituses on kirjas, kuidas me vallutasime eelmisel koroonakevadel Haanjas 100 mäetippu (tänaseks on neid 110). Praegu on meil aga käsil RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, mitte küll kohe ja korraga, vaid juppidena, sest koolis tuleb ka ikka arvuti vahendusel käia … Vaata lähemalt