Kus saab juba suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka valget lund alla sajaks. Sel hooajal on suusasõpru kohe alguses lumega õnnistatud – loodame, et nii ka jätkub.

Hea ülevaate Eestis asuvatest terviseradadest leiab terviserajad.ee leheküljelt, kus on praegu infot 130 raja, nende asukoha ja olukorra kohta

Suusaradade kaart terviserajad.ee lehel

Suusaradu leidub Eestis igale maitsele. Meie maastik on valdavalt tasane, kuid leidub ka väga vaheldusrikka reljeefiga piirkondi. Tõusud ja laskumised on ikka toredad. Kui tuua esile mõni soovitus, siis lõunaeestlastele on üks tasasemaid Tartu maratoni rada, mis algab Elva külje alt Tartumaa tervisespordikeskusest või Otepäält. Harrastajale võiks jõukohased olla ka Haanjas asuvad suusarajad. Populaarne on veel Kekkose suusaring Käärikul.

Kui Põhja-Eesti poole vaadata, on sealgi looduse nautimiseks sobilikke suusaradu. Näiteks Aegviidu kandis on võimalik väga pikki suusaringe teha, omavahel on ühenduses kaks suuremat suusakeskust: Kõrvemaa ja Valgehobusemäe. Huvitavamatest kohtadest võiks esile tuua veel Alutaguse puhke- ja spordikeskuse Ida-Virumaal.

Kui on soov väheke raskematel radadel suusatada, siis selleks võiks sobida näiteks Mõedaku spordibaas Rakvere lähedal, üks Eesti nõudlikumaid suusaradasid Tehvandil Otepääl, Holstre-Polli keskus Viljandimaal ja Vooremäe suusakeskus Tartumaal.

Enne teele asumist tasub pilk peale visata ilmateenistus.ee lehel olevale lumekaardile, kus saab hea aimduse lumekihi paksusest. Nagu näha, on praegu Ida-Eestis lumega mõnevõrra parem seis kui Lääne-Eestis.

Lumikatte paksuse kaart ilmateenistus.ee lehel

Lume ja suusaradade tulekuga peavad paratamatult arvestama ka need, kes käivad jalgsimatkal. Suusarajal hea tava kohaselt teadagi ei kõnnita, nii et mitmedki kohad, kus on harjutud käima, on talvisel ajal suusatajate päralt. Peagi aga räägime just sellest, kuhu minna talvisel ajal jalgsimatkale.

Veel postitusi

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm … Vaata lähemalt

Mida näeb kartograaf, kui vaatab kaarti

Viis aastat tagasi esilinastus Draamateatris Juhan Ulfsaki lavastus “Kaart ja territoorium” mis põhines Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil, kasutades lisaks ka teistes Houellebecqi romaanides, intervjuudes ja mõtteavaldustes väljendatud väiteid, tundeid ja meeleolusid. Kaartidest, kartograafi tööst räägib Leida Lepik, Regio kaardilahenduste osakonna juhataja. Mida te näete, kui vaatate kaarti? Sõltub muidugi kaardist. Professionaalsest kretinismist hindab esmapilk turismikaartidel … Vaata lähemalt

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest. Loe lähemalt siit.