Matk talvel: kaart viib kohale, jäljed toovad tagasi

Eesti talvine maastik on nagu mõnes suurriigis: ühes servas sajab vihma, teises on hanged peaaegu põlvini. Seal, kus maa valge, on hea matkata nii, et jäljed toovad sind alati algusse tagasi. Kohale viib ikka kaart. Talvine retk on aga veidi teistsugune kui suvel.

Mida kaasa võtta?

Ilm muutub talvel kiiresti. Vihm, jäävihm, lörts, lumi, tuisk – kõike võib ette tulla. Kui on õige varustus, siis pole aga ilmaolud probleemiks, vaid teevad hoopis asja veel huvitavamaks.

Talvisel retkel on riietus väga oluline. Kui liigud kiiresti, siis higistad ja sul hakkab palav, samas võib puhuda külm tuul ja nii võib märkamatult külmetuda. Hea on kasutada kihilist riietust, nii et riideesemeid saab maha koorida, kui liikudes palav hakkab, ja lisada, kui pärast söögipausi jahedam on, sest siis kulutab keha lisaks energiat ka seedimisele.

Kõige olulisemad on sokid (mõni paar peaks varuks kaasas olema: paksemaid-soojemaid ja õhemaid), samuti tagavarasärk (T-särk või kõrge kaelusega), sall, kindad. Ja muidugi hea kapuutsiga jope, sest tugeva tuule ja vihma või lörtsiga on see kõige mugavam pea kaitseks.

Mis puudutab telefoni, siis aku tühjeneb madalal temperatuuril kiiremini, seega võta lisaks kaasa akupank. Akupank ja mobiil võiksid olla soojas, näiteks sisemises taskus (kui akupank põue ei mahu, siis mobiil vähemalt võiks sooja saada).

Mobiilis kasuta kaardirakendust, mis näitab kaarte ka ilma netiühenduseta (nt Google Mapsis Offline-kaart), kalibreeri telefoni kompass ja õpi kaardiäppe kasutama. Võid panna mõne matkaäpi kohe alguses teekonda träkkima, et pärast teaks sama teed pidi tagasi tulla. Arvesta aga, et träkkides tühjeneb aku kiiremini.

Olenevalt sellest, kuhu matkad, võib sul vaja minna lisavarustust. Kui lähed jääle (lauka, järve või mõne muu veekogu peale), pole paha kindluse mõttes kaasa võtta jäänaasklid ja pikem jupp nööri – kui juhtub, et keegi kukub läbi jää, siis saab ühe otsa talle visata. Jäänaasklid leiad matkapoest ja need on omavahel nööridega ühendatud käepidemega teravad riistad, mis riputatakse kaela. Kui läbi jää kukud, saad naasklid haarata ja ennast jääle vinnata.

Kui on ette näha erakordselt külma ilma või on oht näiteks raba- või merematkal läbi jää kukkuda, siis pista kotti ka üks kokkuvolditud fooliumtekk, mis ei kaalu midagi, aga võib ootamatutes olukordades palju kasu tuua, aidates sooja hoida. Sellegi saad matkapoest.

Muidugi on praegusel pimedal ajal abiks ka taskulamp. Mobiili lambile ei saa alati loota, pealegi tühjendab see kiiremini akut ja seda on vaja matkal muu jaoks hoida.

Kuhu minna?

Talvel sõltub sihtkoht palju ilmast: kas metsa või mere äärde, rappa või mäe otsa… Vaata Riigi Ilmateenistuse lumekaarti ja otsusta, kus on paks lumi või kus jää kannab. Siin on Päästeameti jääkaart. Merel pole veel jää tekkinud, aga juhul kui ka seal saab liikuda, annab jääoludest kõige parema ülevaate Rootsi jääkaart. Praegu saab sealt jälgida merevee temperatuuri.

Kõrvemaa on praegu napilt lumepiiril.

Kui ilm on selge, annab Eesti kohta värsket infot ka NASA Rapid response satelliit. See lendab iga päev umbes lõuna paiku siit üle ja salvestab värskeima satelliidipildi. Sellelt võib näha, kus on maastik lumine, kus mitte, suurematel veekogudel on näha ka jääpiir ja lõhed.

Kuidas teha lõket?

Talvel on vaja sooja, kas lihtsalt peatuse ajal või märgade riiete kuivatamiseks ning alajahtumise vältimiseks.

KOHT. Lõket tehakse kohas, kus on seda juba varem tehtud. Uude kohta tee tuli vaid siis, kui see on hädaolukorras tervisele kohe vajalik. Kontrolli lõkkekoht üle. Tükk aega kasutamata ase võib meeldida mõnele loomale. Kui seal on oksi ja risu, siis võib selle all talvituda näiteks siil. Kui leiad tõesti siili, siis tekita talle uus pesa lõkkest eemal, võimalikult sama mugav ja veekindel (et sulavesi ja vihm ei pääseks loomakest häirima). Pigem aga jäta loom üldse häirimata, kuigi siis on oht, et mõni järgmine seltskond paneb ikkagi siili asemele tule otsa.

ÜMBRUS. Vaata, et läheduses ja lõkke kohal poleks oksi, risu ega muud kergesti süttivat materjali. Kui põletad niiskeid oksi, siis need viskavad õhku hulga sädemeid. Lähemat ümbrust võiks natuke kobestada ja lehed eemale või lõkkesse kraapida. Turbasel pinnasel ära kunagi lõket tee. Kõige parem on liivane koht.

MATERJAL. Kasetoht on hea süütamiseks, aga vaata, et sa ei kooriks puu tüve üleni ära. Võta koort mitmelt puult natuke, mõni riba. Kasvava kase toht süttib paremini kui maas mädaneva kase oma. Kui kõik on märg, siis toored kuuseoksad aitavad ka esialgset tuld tekitada.

PÕLEMINE. Jälgi tule suurust. Püramiidjas lõke on hea tule alustamiseks, sest sees tekib kiiresti kõrge temperatuur. Pikemaks põlemiseks sobivad jämedamad rondid otsapidi vastastikku. Ära lase tulel liiga suureks minna.

LÕPETAMINE. Kui lõke on kustunud, jäta selle kõrvale materjali uue lõkke süütamiseks, järgmisel matkajal võib seda vaja minna. Kui tegid hädaolukorra lõkke, likvideeri pärast lõkkease: kata see liiva, mulla ja mätastega.

MIDA MAHA JÄTTA? Mitte midagi. Igasugused anumad ja kotid, ka biolagunevad, võivad loomadele nina või pea otsa kinni jääda, kui need metsa all vedelevad.

Mida teha?

Nagu öeldud, on Eestis praegu talveolud väga erinevad.

Põhja-Eestis on enamasti tavaline hilissügis, lund vähe ja maapind kohati juba sulanud, seega saab rabas matkata kas mööda laudteed või räätsadega laugaste vahel.

Lõuna-Eestis on hoopis teine pilt. Võib minna nii tõukekelgumatkale, suusanõlvale, murdmaarajale kui ka uisutama mõne lumest puhtaks lükatud tiigikese peale.

Soomaal toimusid tõukekelgumatkad üleujutuse aladel, aga nüüd vajavad need väljad mõne päeva külmemat ilma, et vee alla vajunud jää tagasi tuleks.

Valaste joa jääskulptuurid tekivad tugeva põhjatuulega. Võib-olla näeb neid selgi talvel, kui ilmaolud on sobilikud.

Mere äärde võib ka minna. Praegu on mõned päevad veel päris tuulised ja nii saab lainete möllu jälgida ning mõnes kohas on kaldale uhutud isegi jääpanku.

Kust raja algus üles leida?

Matkaraja alguse leiad kas Regio reisijuhist „Matkame Eestis” või kaardirakendusest kaart.regio.ee. Täpsema topokaardi saad oma GPSi laadida siit ja see juhatab kohale ka siis, kui teed on lume alla mattunud.

Veel postitusi

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Kuhu ja kuidas praegu rappa minna?

Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega? Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida … Vaata lähemalt

Simon Reeve Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse

Simon Reeve paikades, kuhu lugeja kunagi ei satu

Simon Reeve’i nimi on kindlasti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele)ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fenomenaalne jutuvestja. Inglise Hendrik Relve, kui soovite. Reeve’il on samamoodi maakeral toimuva kohta avarad eelteadmised, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näeb-kogeb, köitvaks looks. Kulisside … Vaata lähemalt