Kõrge sihtkoht: otsi kaardilt lähimad kõrguspunktid ja oledki leidnud uue avara vaatega reisisihi!

Sel nädalal algas koolivaheaeg ning paljud pered otsivad kohti, kuhu kodu lähedal minna – kas jalgsi, rattaga või autoga. Regio on selleks puhuks koostanud uutmoodi KAARDI, millele on kantud linnade ja valdade kõrgeimad kohad. Võid seda võtta ka kui virtuaalset orienteerumisrada, et käia läbi oma lähima omavalitsuse kõige kõrgemad paigad. Foto: Raku järv. Autor: Silvia Pärmann

Kuidas leiti kõige kõrgemad punktid?

Eesti topograafiline kaart on tänu LIDARi andmetele üsna täpne – vastavate mõõteriistadega varustatud Maa-ameti aeropildistamise lendudelt on kogutud värsked andmed Eesti reljeefi kohta. Nii on võimalik väga täpselt mõõta maapinna kõrgust ja leida kõrgeimad punktid isegi seal, kus mõnda kohta katab tihe mets.

Eesti põhikaardile on kantud mõõtmistulemuste samakõrgusjooned, mis on saadud viimastel aeropildistamistel Maa-ameti lennukilt. Praegugi käib lennuk Eesti kohal lendamas ja 2020. aasta andmeid kogumas, kuid need jõuavad kaardile veidi hiljem.

Looduslikud kõrgendikud jäävad enamasti ikka samaks. Uute mõõtmistega selgub pigem olukord, mis on vahepeal muutunud inimtegevuse tõttu – uute ehitiste, pinnasetööde ja maaparanduse tagajärjel.

Enne kõige kõrgemate tippude otsingule asumist on hea selgeks teha paar mõistet: samakõrgusjooned, kõrguspunktid.

Fragment Eesti põhikaardi samakõrgusjoontest ja kõrguspunktidest.

Samakõrgusjooned on Eesti põhikaardile kantud aerolaserskaneerimise andmetest, millest on loodud kümnemeetrise lahutusega kõrgusmudel. Kaardile kanti 150 meetrist pikemad jooned ning neid siluti erinevate meetoditega, et jooned ei lõikuks ja poleks liiga teravate nurkadega.

Kõrguspunktid on kõrgusandmetest saadud kas kõige kõrgemad või kõige madalamad punktid, mida ümbritseb kuni 2000 meetri pikkune samakõrgusjoon.

Regio võttis kõrgusandmed ja kandis 100 kõrgeimat iga linna või valla territooriumile jäävat punkti kaardile. Seega peaks neid nüüd olema nii palju küll, et igale looduses liikujale leiduks mõni oma lähim “tipp”, mida vallutada. Näiteks võid ette võtta oma kodule lähima kõrgema punkti külastamise – vali välja linn või vald, kus elad ja suurenda kaardil kodukoha ümbrus sisse ning näedki kodukandi kõige kõrgemaid punkte.

Punktid saad alla laadida näiteks KML-failina, mis sobib nii GPSidesse kui ka Google´i kaardirakendusse. Võid kodukoha punktid ka tavalise tabelina (CSV) arvutisse tõmmata ja teha Excelis andmed enda jaoks sobivaks, planeerides mõne retke loodusesse. GPSi jaoks sobivale kujule (GPX-iks, kui vaja) saad neid faile konvertida sellel lehel.

Mida leiab kõige kõrgematest paikadest?

Kus asuvad Tallinna ja Tartu kõrgeimad punktid? See võib olla paljudele üllatuseks. Samas Rõuge valla TOP 100 esimesel kohal olevat 317,4 meetri kõrgust tippu ehk Suurt Munamäge teavad ilmselt kõik:

Tallinna esisaja kõrgeimaks punktiks on 66,3-meetrine Pääsküla prügimäe konserveeritud “kuhi”. Kui aga otsime looduslikke tippe, siis teisele kohale jääb juba 64,7-meetrine küngas Nõmme mändide all Vana-Mustamäe ja Seljaku tänava vahel aias.

Mis täpsemalt ees ootab ja kas koht võib olla vabalt ligipääsetav või suletud, seda aitab asulates teada saada Google Street View.

Heidame pilgu ka Tartu kõrgeimale kohale: Riia tänav 130a asub 80,8 meetri kõrgune parkimisplats ärikvartali majade vahel.

Muidugi leidub palju teisigi põnevaid punkte, sada kõige kõrgemat tippu laotuvad üle Tartu selliselt:

Kassitoomel asub aga huvitava haruldusena kõrgeim punkt hoopis oru põhjas, seega ei saa neid kohti alati tippudeks nimetada.

Tallinn 100 – juba testitud!

Tallinna kõrgemates punktides käis ära tuntud maailmarändur Tiit Riisalo ja leidis oma 160 km pikkusel matkal palju huvitavat. Lähemalt saab vaadata nii kirjeldusi kui ka pilte tema avalikust Facebooki postitusest.

Kui Tallinna kõrgeim punkt on küll endine prügimägi, siis teised asuvad enamasti üsna looduskaunites kohtades. TOP 25 seast võid leida isegi Tallinna kõrgeima saare – vihjeks on Harku mets.

Haanja 100 nõuab rohkem võhma

Eesti kõrgeimad mäed asuvad loomulikult Haanjas, kuuludes Rõuge valda. Kui tahad kogeda siinseid tippe, siis on vaja rohkem võhma; sealkandis tehakse isegi võistlusi kõige kõrgemate tippude vallutamises. Õnneks on paljud neist üsna lähestikku ja saab ette võtta korraliku tõusude-laskumistega matka.

Ortodont ja Regio sõber Triin Jagomägi käiski selle teekonna läbi koos poja ja kahe koeraga ning kirjeldab lähemalt oma avalikus Facebooki postituses.

Paarkümmend kõrgemat tippu Haanjas on läbi kõnnitavad nelja tunniga, kõik üsna hästi ligipääsetavad ja kenade looduslike maastikega paigad.

Kes on Lumeilves?

Põige ajalukku: 1998. aastal vallutas Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kahe päevaga suuskadel Eesti 20 kõrgemat mäetippu. Seiklusest saab lähemalt lugeda siin ning sellest tekkis komme anda sama teekonna läbijatele lumeilvese aunimetus. LUMEILVESEKS kuulutatakse iga mees või naine, kes tõuseb talvel kas suuskadel või ilma kahe päevaga omal jõul kahekümne Eestimaa kõige kõrgema mäe otsa.

Mis on Highpointing?

Kõrgeimate tippude vallutamine on lausa omaette spordiala, mida kutsutakse Highpointinguks. Tipptegijate jaoks tähendab see rohkem maailma riikide kõrgeimate tippude vallutamist (USA-s ka osariikide kõrgeimates tippudes käimist), kuid meil siin väikeses Eestis, kui ka piirid on hetkel kinni, sobib väga hästi kas oma valla või linna kõrgeimate punktide läbimine. Kuna ohtlikke kuristikke ja järske kaljusid pole, siis on kõik enamasti peredega vallutatav vähemalt lihtsa maastiku poolest, ainukesteks suuremateks takistusteks võivad saada eravaldused ja liiga tihe võpsik.

Maakondade kõrgeimate tippude vallutamiseks on loodud ka Tipuvallutaja nimeline Geopeituse aare. geopeitus on mäng, kus otsitakse teiste peidetud päris või virtuaalset aaret, mille koordinaadid on ette antud või tuleb need ise leida. Tipuvallutaja on Eesti geopeituse virtuaalne aare, mille saab leituks lugeda, kui oled vallutanud mõne maakonna kõrgeima punkti. See on ajas muutuv aare, sest alates 2005. aastast, mil see Geopeituse aare loodi, on maa pinnareljeefi andmed aina enam täpsustunud ning sellega koos muutunud isegi kõrgeimad tipud.

Praegu on näiteks Harjumaa kõrgeim punkt ametlikel andmetel Kuusalu vallas Pala külas vaid mõne meetri kaugusel Harjumaa piirist Lääne-Virumaaga. Kõrgeimasse tippu pääseb Ohepalust oosiharja pidi põhja poole matkates. Koht on tähistatud sildiga.

Kuidas kõrgetesse paikadesse kohale jõuda?

Parim vahend tipu leidmiseks on muidugi GPS või mobiiliäpp. Kasuta samakõrgusjoonte järgi suurima kõrguse leidmiseks topokaarti. Regio kaardirakendusest saad salvestada omale koordinaadid ja edasi lasta juba seadmetel end kohale juhatada.

Muidugi on heaks abimeheks ka Regio teedeatlas, et lähimad teed tipuni kiiresti üles leida.

Saada meile oma retkemuljed!

Koostasime Eesti kõrgeimate punktide läbijatele veebivormi, kuhu saab kirja panna, mida võib kohata neis paikades ja mida põnevat veel meelde jäi. Lisada saab ka pildid ja teekonna. Vastanute vahel loosime igal esmaspäeval välja Regio atlase.

Saada oma andmed siit!

Kõik punktid on valitud Regio poolt kasutamiseks mittekommertslikel eesmärkidel ehk siis sobivad väga hästi oma puhkusenädala planeerimiseks. Samas peaks kohalejõudmisel arvestama liikumistakistuste ja -piirangutega, milleks võivad olla aiaga piiratud eramaad, muud suletud territooriumid, soine maastik, võsa ning praegusel ajal ka rahvarikkad kogunemised.

Veel postitusi

Mööda rannikut Lätti ja Leetu

Koroonajärgses maailmas on praegu kõige turvalisem külla minna lõunanaabritele. Kui hakata liikuma lõunasse mööda rannikut, siis Lätist ja Leedust jätkub kasvõi terve puhkuse sisustamiseks. Jõudnud Via Baltica maanteed või mereäärsemat rannikuteed pidi Läti piirile, võid üsna kindel olla, et kuni Kaliningradi oblasti piirini kaugel lõunas on kogu aeg läheduses ujutavaid liivarandu ja mõnusaid rannaäärseid puhkuselinnu. … Vaata lähemalt

Mida näeb kartograaf, kui vaatab kaarti

Viis aastat tagasi esilinastus Draamateatris Juhan Ulfsaki lavastus “Kaart ja territoorium” mis põhines Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil, kasutades lisaks ka teistes Houellebecqi romaanides, intervjuudes ja mõtteavaldustes väljendatud väiteid, tundeid ja meeleolusid. Kaartidest, kartograafi tööst räägib Leida Lepik, Regio kaardilahenduste osakonna juhataja. Mida te näete, kui vaatate kaarti? Sõltub muidugi kaardist. Professionaalsest kretinismist hindab esmapilk turismikaartidel … Vaata lähemalt

Armsatest nahkhiirtest, aga mitte ainult

Kristel Kaljund vestleb saksa lastekirjaniku Dorothea Flechsigiga. 8. detsember 2020 Dorothea Flechsig külastas Eestit 2019. aasta sügisel, mil ta esines lastele Tartu Linnaraamatukogus. Põhjust kohtumiseks andsid Tartu Linnaraamatukogu head kogemused niisuguste üritustega ja muidugi Dorothea sulest pärit raamatud, mis on eesti keeles ilmunud: 2013. aastal tuli Regio kirjastusest auhinnatud Saksamaa lasteatlas („Petronella atlas“) ja 2017. aastal … Vaata lähemalt