Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPS ’idesse, siis neid nutitelefonid kuigi hästi siiski ei asenda, eriti kui on tegemist vähegi keerulisemate oludega. Näiteks matkaja, geopeituri või metsamehe jaoks on eraldi GPS-seadmel olulisi eeliseid:

  • vastupidavus, st. kui korraliku käsi-GPSi võib pooleks tunniks meetri sügavusele vette uputada või meetri kõrguselt betoonile kukutada, siis enamus nutikaid ei talu sellist kohtlemist,
  • signaali vastuvõtt. Kuigi osadele nutitelefonidele on sisse ehitatud üsna hea vastuvõtja, siis raskemates tingimustes püüab spetsiaalse seadme vastuvõtja koos parema antenniga signaale siiski kindlamini,
  • võimalus kasutada heal tasemel topokaarte, mida nutirakendused enamasti ei paku. Näiteks Eestis Regio Garmini topokaart
  • nutitelefoni saab hoida helistamiseks jm. olulisteks tegevusteks vabana ka navigeerimise ajal,
  • ja kõige olulisem – toide. Kui nutitelefoni aku tühjeneb sisselülitatud GPS-vastuvõtjaga lausa silmnähtavalt, siis paari patareiga võib käsi-GPSilt oodata vähemalt paarikümnetunnist tööaega.

Veidi küsitavam on olukord autonavide osas ja seetõttu ongi eraldi PND-de (Portable Navigation Device) turg viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Nutitelefonidele on üsna häid navigeerivaid rakendusi olemas ja neid kasutatakse väga laialdaselt – näit. Waze, Google Maps, Here WeGo, Navitel Navigator (Regio andmetega „offline“ äpp), iGo jt. Igaühel neist on oma tugevamad ja nõrgemad küljed, aga lihtsama navigeerimisega tulevad nad kenasti toime.

Samas on eraldi GPS-seadmetel siiski mõned eelised:

  • need ei vaja pidevat online andmevahetust ja seega toimivad pikemate teekondade arvutused ja ümberarvutused sageli oluliselt kiiremini, eriti kui levi juhtub antud piirkonnas kehvavõitu olema,
  • välismaal liikudes võivad pidevad kaardilaadimised nutiseadmesse üle andmeside olla kulukad,
  • kui rääkida kaartide detailsusest ja uuenemise kiirusest, siis Eestis liikumisel pole näiteks Regio Eesti teedekaardile päris võrdväärset vastast olemas. Regio Eesti teedekaardi uusi versioone üllitatakse vähemalt kaks korda aastas,
  • kasutades eraldi seadet navigeerimiseks, jääb nutiseade vabaks muude tegevuste jaoks (helistamine, muusika kuulamine vms.). Samas on paljudele eraldiseisvate seadmete puhul võimalik nad nutiseadmega siduda näiteks handsfree funktsiooniks,
  • offroadi sõites tuleb taas päevakorda seadme vastupidavus (on olemas spetsiaalsed seadmed) ja korralike topokaartide kasutamise võimalus. Mootorratturitele, veokijuhtidele, autoelamufännidele ja jahimeestele on olemas neile sobivad seadmete mudelid,
  • on võimalik valida suurema või sõidul paremini loetava ekraaniga seadmeid.

Parematel tänapäevastel PND-del on võimalik kasutada paljusid lisafunktsioone – osa neist on varustatud teekaameratega, võimalusega lisada tahavaate kaamera, teeinfo vastuvõtja jne. Sellest aga lähemalt juba edaspidi.

Veel postitusi

Rahvaloenduse kaardid

Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust. Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati … Vaata lähemalt

Bussireis

Kodumaine ringreis lastega – autovabalt!

Ühistranspordimatka idee kerkis esile ootamatust tõdemusest, et praeguste linnalaste jaoks võib rongi või trammiga sõitmine pakkuda samavõrd suurt elamust kui 19. sajandil talus kasvanud maalapsele. Nii juhtuski, et kaks isa ja viis last (vanuses 7–14) jätsid selle aasta juulikuus emad koju ja läksid mitmepäevasele ringreisile. Koju jäid ka autod. Kõik läks sujuvalt ja sõbralikult ning … Vaata lähemalt

Simon Reeve Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse

Simon Reeve paikades, kuhu lugeja kunagi ei satu

Simon Reeve’i nimi on kindlasti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele)ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fenomenaalne jutuvestja. Inglise Hendrik Relve, kui soovite. Reeve’il on samamoodi maakeral toimuva kohta avarad eelteadmised, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näeb-kogeb, köitvaks looks. Kulisside … Vaata lähemalt