Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPSidesse, siis neid nutitelefonid kuigi hästi siiski ei asenda, eriti kui on tegemist vähegi keerulisemate oludega. Näiteks matkaja, geopeituri või metsamehe jaoks on eraldi GPS-seadmel olulisi eeliseid:

  • vastupidavus, st. kui korraliku käsi-GPSi võib pooleks tunniks meetri sügavusele vette uputada või meetri kõrguselt betoonile kukutada, siis enamus nutikaid ei talu sellist kohtlemist,
  • signaali vastuvõtt. Kuigi osadele nutitelefonidele on sisse ehitatud üsna hea vastuvõtja, siis raskemates tingimustes püüab spetsiaalse seadme vastuvõtja koos parema antenniga signaale siiski kindlamini,
  • võimalus kasutada heal tasemel topokaarte, mida nutirakendused enamasti ei paku. Näiteks Eestis Regio Garmini topokaart
  • nutitelefoni saab hoida helistamiseks jm. olulisteks tegevusteks vabana ka navigeerimise ajal,
  • ja kõige olulisem – toide. Kui nutitelefoni aku tühjeneb sisselülitatud GPS-vastuvõtjaga lausa silmnähtavalt, siis paari patareiga võib käsi-GPSilt oodata vähemalt paarikümnetunnist tööaega.

Veidi küsitavam on olukord autonavide osas ja seetõttu ongi eraldi PND-de (Portable Navigation Device) turg viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Nutitelefonidele on üsna häid navigeerivaid rakendusi olemas ja neid kasutatakse väga laialdaselt – näit. Waze, Google Maps, Here WeGo, Navitel Navigator (Regio andmetega „offline“ äpp), iGo jt. Igaühel neist on oma tugevamad ja nõrgemad küljed, aga lihtsama navigeerimisega tulevad nad kenasti toime. Samas on eraldi GPS-seadmetel siiski mõned eelised:

  • need ei vaja pidevat online andmevahetust ja seega toimivad pikemate teekondade arvutused ja ümberarvutused sageli oluliselt kiiremini, eriti kui levi juhtub antud piirkonnas kehvavõitu olema,
  • välismaal liikudes võivad pidevad kaardilaadimised nutiseadmesse üle andmeside olla kulukad,
  • kui rääkida kaartide detailsusest ja uuenemise kiirusest, siis Eestis liikumisel pole näiteks Regio Eesti teedekaardile päris võrdväärset vastast olemas. Regio Eesti teedekaardi uusi versioone üllitatakse vähemalt kaks korda aastas,
  • kasutades eraldi seadet navigeerimiseks, jääb nutiseade vabaks muude tegevuste jaoks (helistamine, muusika kuulamine vms.). Samas on paljudele eraldiseisvate seadmete puhul võimalik nad nutiseadmega siduda näiteks handsfree funktsiooniks,
  • offroadi sõites tuleb taas päevakorda seadme vastupidavus (on olemas spetsiaalsed seadmed) ja korralike topokaartide kasutamise võimalus. Mootorratturitele, veokijuhtidele, autoelamufännidele ja jahimeestele on olemas neile sobivad seadmete mudelid,
  • on võimalik valida suurema või sõidul paremini loetava ekraaniga seadmeid.

Parematel tänapäevastel PND-del on võimalik kasutada paljusid lisafunktsioone – osa neist on varustatud teekaameratega, võimalusega lisada tahavaate kaamera, teeinfo vastuvõtja jne. Sellest aga lähemalt juba edaspidi.

Veel postitusi

Uus veebiprogramm kohanimede tõlkimiseks

Regio ja Läti suurima kaardikirjastuse Jāņa sēta koostöös valmis äsja TerraLexicon – automaatne tõlketeenuse programm, mille abil saab kaardil olevaid kohanimesid tõlkida paljudesse keeltesse otse kujundusfailis. Meie sõbralik koostöö uue tõlkeprogrammi loomiseks algas juba pooleteise aasta eest. Põhjuseks see, et olemasolevate tõlkeprogrammide kasutamisel geograafiliste nimede tõlkimiseks kaasneb palju käsitsi tehtavat lisatööd, see teeb aga kaartide … Vaata lähemalt

Uue lauamängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu. … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm … Vaata lähemalt