Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPSidesse, siis neid nutitelefonid kuigi hästi siiski ei asenda, eriti kui on tegemist vähegi keerulisemate oludega. Näiteks matkaja, geopeituri või metsamehe jaoks on eraldi GPS-seadmel olulisi eeliseid:

  • vastupidavus, st. kui korraliku käsi-GPSi võib pooleks tunniks meetri sügavusele vette uputada või meetri kõrguselt betoonile kukutada, siis enamus nutikaid ei talu sellist kohtlemist,
  • signaali vastuvõtt. Kuigi osadele nutitelefonidele on sisse ehitatud üsna hea vastuvõtja, siis raskemates tingimustes püüab spetsiaalse seadme vastuvõtja koos parema antenniga signaale siiski kindlamini,
  • võimalus kasutada heal tasemel topokaarte, mida nutirakendused enamasti ei paku. Näiteks Eestis Regio Garmini topokaart
  • nutitelefoni saab hoida helistamiseks jm. olulisteks tegevusteks vabana ka navigeerimise ajal,
  • ja kõige olulisem – toide. Kui nutitelefoni aku tühjeneb sisselülitatud GPS-vastuvõtjaga lausa silmnähtavalt, siis paari patareiga võib käsi-GPSilt oodata vähemalt paarikümnetunnist tööaega.

Veidi küsitavam on olukord autonavide osas ja seetõttu ongi eraldi PND-de (Portable Navigation Device) turg viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Nutitelefonidele on üsna häid navigeerivaid rakendusi olemas ja neid kasutatakse väga laialdaselt – näit. Waze, Google Maps, Here WeGo, Navitel Navigator (Regio andmetega „offline“ äpp), iGo jt. Igaühel neist on oma tugevamad ja nõrgemad küljed, aga lihtsama navigeerimisega tulevad nad kenasti toime. Samas on eraldi GPS-seadmetel siiski mõned eelised:

  • need ei vaja pidevat online andmevahetust ja seega toimivad pikemate teekondade arvutused ja ümberarvutused sageli oluliselt kiiremini, eriti kui levi juhtub antud piirkonnas kehvavõitu olema,
  • välismaal liikudes võivad pidevad kaardilaadimised nutiseadmesse üle andmeside olla kulukad,
  • kui rääkida kaartide detailsusest ja uuenemise kiirusest, siis Eestis liikumisel pole näiteks Regio Eesti teedekaardile päris võrdväärset vastast olemas. Regio Eesti teedekaardi uusi versioone üllitatakse vähemalt kaks korda aastas,
  • kasutades eraldi seadet navigeerimiseks, jääb nutiseade vabaks muude tegevuste jaoks (helistamine, muusika kuulamine vms.). Samas on paljudele eraldiseisvate seadmete puhul võimalik nad nutiseadmega siduda näiteks handsfree funktsiooniks,
  • offroadi sõites tuleb taas päevakorda seadme vastupidavus (on olemas spetsiaalsed seadmed) ja korralike topokaartide kasutamise võimalus. Mootorratturitele, veokijuhtidele, autoelamufännidele ja jahimeestele on olemas neile sobivad seadmete mudelid,
  • on võimalik valida suurema või sõidul paremini loetava ekraaniga seadmeid.

Parematel tänapäevastel PND-del on võimalik kasutada paljusid lisafunktsioone – osa neist on varustatud teekaameratega, võimalusega lisada tahavaate kaamera, teeinfo vastuvõtja jne. Sellest aga lähemalt juba edaspidi.

Veel postitusi

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides. Põhiline reegel, mis võiks igaühel meeles püsida, on füüsilise vahe pidamine võõrastega, rääkimata otsesest kokkupuutest. … Vaata lähemalt

Armsatest nahkhiirtest, aga mitte ainult

Kristel Kaljund vestleb saksa lastekirjaniku Dorothea Flechsigiga. 8. detsember 2020 Dorothea Flechsig külastas Eestit 2019. aasta sügisel, mil ta esines lastele Tartu Linnaraamatukogus. Põhjust kohtumiseks andsid Tartu Linnaraamatukogu head kogemused niisuguste üritustega ja muidugi Dorothea sulest pärit raamatud, mis on eesti keeles ilmunud: 2013. aastal tuli Regio kirjastusest auhinnatud Saksamaa lasteatlas („Petronella atlas“) ja 2017. aastal … Vaata lähemalt

Lehed langevad. Kuhu minna lehesadu vaatama?

Kohe algab sügise kõige ilusam aeg – lehtede langemine. Mõni aasta saab seda päris pikalt vaadata, vahel lõpetab kiire külm selle vaatemängu kähku. Praegu on veel ilm soe, aga mets kisub vaikselt ikkagi värviliseks. Nii et paras aeg on valmis vaadata, kuhu oma kuldse sügise retk teha. Sinna, kus on suured puud ja värvikamad lehed … Vaata lähemalt