Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõni teepunkt salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne).

Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult  palju tasakaalustada.

Esimene reegel – võtke rahulikult aega punkti salvestamiseks. Sageli püütakse kohale minnes kiiruga punk salvestada ja siis võib täpsus jääda kehvapoolseks.

Kui salvestatava punkti asukohatäpsus on tõesti oluline, siis peaks mõtlema sellele, kas kasutatava seadme parameetrid võimaldavad head tulemust saada või on kasulik selleks tööks laenata mõni uuem, täpsem ja võimekam mudel.

Kehva “nähtavusega” aladel, näiteks metsas, püüavad osad seadmed oletada õiget asukohta liikumise järgi. Näiteks liikumise pealt korraks peatudes, võib GPS-i ekraanil näha, justnagu seade jätkaks liikumist. Seadmele tuleb seega anda aega “maha rahuneda”.

Soovitused, et teepunkt saaks võimalikult täpselt salvestatud:

– lülitage seade sisse juba tükk aega enne punktini jõudmist. Kohale jõudes võite selle asetada maapinnale nii, et tal oleks võimalikult vähe takistusi satelliitide nägemisel (sealhulgas ei tohi te seda varjata oma kehaga).

– olles salvestanud teepunkti, võib proovida liikuda erinevates suundades sellest eemale (näiteks metsas oleks hea minna kusagile lagedamale kohale) ja tulla punkti juurde tagasi. Tõenäoliselt avastate, et seade juhatab teid tegelikust punktist veidi kõrvale.

– nii liikudes salvestage veel sama teepunkti korduvalt. Hiljem saab erinevaid saadud koordinaate omavahel võrrelda. Tõenäoliselt erinevad koordinaatide lõpunumbrid üksteisest. Kui näiteks nelja erineva põhjalaiuse lõpunumbritest (kümnendsüsteemis) on kolm 265 ja üks 258, siis võib oletada et 265 on tõenäolisem. Kui kaks on näit. 265 ja kaks 267, siis võiks ehk arvata et 266 on kõige täpsem.

– Enamusel kaasaegsetel käsi-GPSidel on teepunktide keskmistamise funktsioon (Waypoint averaging) sisse ehitatud ning nutitelefonidele on saadaval erinevaid äppe, mis seda ka teha suudavad. Näiteks androidile GPS Averaging. Soovitame selle funktsiooni endale selgeks teha ja tulemused paranevad. Sellegipoolest võib lasta seadmel tekitada mitu (keskmistatud) punkti.

– Saadud punkte tasub vaadata ka hea kaardi taustal. Näiteks Maa-ameti ortofotod võivad anda aimu, milline salvestatud teepunktidest siiski kõige tõepärasem võiks olla.

Veel postitusi

Neli päeva Vidzeme’s, ehk reisielamusi ei pea kaugelt otsima

Läti on meie hea lõunanaaber ja sinna on alati vahva reisida. Ning mis eriti tore – selleks ei pea eriti ettevalmistusi tegema. Lätis on kõik justkui tuttav ja samas on paljud asjad teistmoodi. Regio tootmisjuht Merle Annov jagab siin ideid ja soovitusi oma eelmise aasta reisi põhjal, mille ta tegi kohe pärast Regio Läti reisijuhi … Vaata lähemalt

Regio Baltimaade navigatsiooniandmed on täpseimad ja aitavad vähendada logistikakulusid

Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus logistikatarkvaras olev teede või aadresside andmestik ei ole piisav või juhatavad valesse kohta? Ebaühtlase kvaliteediga või vigaste andmete baasil tehtud teekonna planeerimine ja dispetšerilahendused kulutavad asjatult aega ja raha.  On väga ebamugav, kui suur haagisega kaubaauto juhatatakse valede navigatsiooniandmete põhjal kitsale tupiktänavale, kus ümberpööramise võimalused praktiliselt puuduvad. Või kui … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt