Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise.

Seinakaart on lihtsalt ilus!

Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad kaardi seinale ja ruum muutub hetkega elavamaks ning avaramaks. Mõned seinakaardid on justkui kunstiteosed – olgu need siis imekauni kujundusega antiikstiilis kaardid või uue ja moodsa disainiga tänapäevased kaardid.

Maailma poolkerade kaardid Regio kontoris

Kui kaarte sai juba kunstiteostega võrreldud, siis olgu öeldud, et nagu väärtuslikke kunstiteoseid, nii müüakse ka haruldasi  kaarte oksjonimajades üle maailma ning kollektsionäärid on valmis nende eest lausa miljoneid välja käima. Teadaolevalt kõige kallim kaart müüdi oksjonil 2001. aastal ja see maksis 10 miljonit dollarit. Kartograaf Martin Waldseemülleri poolt 1507. aastal loodud maailma kaardil oli esimest korda kasutatud nime Ameerika. Kaardi ostis Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu.

Selleks, et kaart ruumi ja silma särama lööks, ei pea see aga tingimata olema kunstiteos – alati on ju mõnus pilk peale visata oma lemmiklinna või -riigi kaardile, meenutada tehtud reise ja nähtud paiku ning planeerida uusi seiklusi. Sama otstarvet täidab ka maailma või Eesti kaart, kust on hea otsida järgmise reisi sihtpunkti. 

Kuid kaart ei pea tingimata olema paberil. Miks mitte lasta oma lemmikkaart trükkida aknaruloole või hoopis tapeedile ja katta sellega terve sein. Kaart on ka ideaalne lahendus klaasist vaheseintele, millega igava klaasi saab muuta huvitavaks sisekujunduselemendiks ning ühtlasi klaasseina ka ohutumaks.

Tallinna kaart Pluss Arhitektid OÜ klaasseinal. Foto: Rebecca Pütsep

Kaart õpetab ja harib

Üle ega ümber ei saa kaartide hariduslikust väärtusest. Siinkohal on kasu just seinakaardist, kust saab ülevaate tervest maailmast, riigist või piirkonnast. Saab teada, kus on mäed ja mered, kõrbed ja linnad, kust lähevad teed ja riigipiirid. Lisaks saab kaardi abil tundma õppida ka lähemat koduümbrust – vaadata, kus asuvad meie saared ja poolsaared, järved ja jõed, kõrgemad paigad, suuremad sood, külad ja linnad.  Uskuge – kui teil on kodus üks korralik Eesti või maailma seinakaart ja te olete seda koos oma lapsega uurinud, on tal geograafiatunnis palju lihtsam! 

Aga mitte ainult geograafiatunnis – kaart võib näidata ka mineviku riigipiire, impeeriume, kolooniaid ning ajaloolisi sündmusi erinevates maailma piirkondades. See aitab mõista, kuidas geograafilised tingimused on mõjutanud riikide ajalugu ja arengut. Näiteid pole vaja kaugelt otsida – tasub vaid Eesti riigipiire vaadata…

Oluline töövahend

Seinakaart on paljudel juhtudel ka väga vajalik töövahend, kui sinna  on peale kantud just see info ja objektid, mis teile vajalik ja huvi pakub. Olgu nendeks siis näiteks kauplused, mänguväljakud, teed ja matkarajad, koolid ja lasteaiad, hotellid ja restoranid või mis iganes muu objekt – kaardile saab kanda peaaegu kõike.

Kaart aitab ka visualiseerida erinevaid piirkondi, asukohti ja marsruute ning näha nendevahelisi geograafilisi seoseid. Seinakaart on abiks strateegiate väljatöötamisel ja projektide planeerimisel. Tahate avada uue poe või rajada lasteaia, tegelete kinnisvaraarendusega või püstitate tuulikuid – esimene pilk tuleb ikka heita kaardile: kus võiks olla parim asukoht? Kui tegelete turunduse või müügiga, aitab kaart visualiseerida müügipiirkondi, klientide jaotust ja võimalike uute klientide asukohti. 

Planeeringute kaart Tartu Linnavalitsuses

Regios valmib üle 100 seinakaardi aastas

Regio on seinakaarte loonud üle kolmekümne aasta ja moodsad digitaalsed võimalused (suured monitorid, projektorid) ei ole vana head klassikalist seinakaarti veel unustuste hõlma saatnud ning ilmselt niipea ei saadagi. 

Aastas valmib Regios umbes 100 erinevat seinakaarti – kõige rohkem kogu Eesti ja erinevate Eesti piirkondade kohta (maakond, vald, linn, küla). Teine kõige populaarsem kaart on maailma poliitiline seinakaart – meil on hea meel, et inimeste huvi maailma vastu on jätkuvalt suur. Ja ehkki võib tunduda, et maailmas justkui midagi enam ei muutu, siis muutub küll ja kogu aeg – mõni riik muudab pealinna nime või asukohta, muudetakse riigi lippu ning isegi riigi nime.

Kas minu seinakaart on aktuaalne? Lõuna-Sudaan ja väga suur Pärnumaa

Üks hea võimalus aru saada, kas sinu maailma seinakaart on uus või vana, on vaadata, kas sellel asub selline riik nagu Lõuna-Sudaan. Enne aastat 2011 oli üks suur Sudaani riik, nüüd aga kaks riiki – Sudaani Vabariik ja Lõuna-Sudaani Vabariik. Eesti kaardi osas tundub paljudele meist, et ega siin väga midagi ei muutu. Aga 2017. aasta haldusreform muutis Eesti kaarti väga palju – mitte ainult valdu ei jäänud vähemaks, vaid muutusid ka maakondade piirid. Pärnumaa liitis endaga Lihula piirkonna, mis kuulus enne Läänemaa alla, ja sai pindala poolest Eesti suurimaks maakonnaks.


Veel postitusi

Kuhu minna lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eriolukorra piirangud muutuvad leebemaks, kuid kindlasti ei saa veel mõnda aega kõiki lasteatraktsioone kasutada. Siiski tuleb koos kevadega meile kätte aina rohkem vabadust ja nii ongi aeg võtta ette need kohad, kuhu saab juba lastega minna kõiki praeguseid liikumisreegleid järgides. Põhiline reegel, mis võiks igaühel meeles püsida, on füüsilise vahe pidamine võõrastega, rääkimata otsesest kokkupuutest. … Vaata lähemalt

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal kaasas Balitmaade teejuht Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust. Selleks … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt