Kaardimeistritest said piparkoogimeistrid ehk Regio piparkoogimaania 2020

Sel aastal on palju teisiti. Nii sai ka meie 2016.aastal alanud traditsioonilisest ühisest lõbusast piparkoogiküpsetamise peost kontaktivaba kodudes küpsetamine. Jõuluvana tõi kõigile kingiks vajalikud materjalid ning tulemusi hindasime aasta viimasel koosolekul.

Konkurentsitult võitis peauhinna Mait Luidalepa maakera:

Mait räägib kuidas ta piparkoogigloobust tegi:

Alustuseks muidugi googeldasin, et kuidas varem pipargloobust tehtud on (gingerbread globe). Leidsin üllatuseks ainult ühe lahenduse. Seal küpsetati ajalehe ja liimisegust tehtud vormis 1/8 suurusi juppe kerast ja pärast suhkruga liimiti kokku. Tundus keeruline.

Hakkasin lihtsalt proovima. Mõtlesin, et keeran hõbepaberist kera kokku ja panen taigna peale. Et hõbepaberit palju ei kuluks, siis tegin enne väikese ajalehepaberipalli ja hakkasin sinna ümber hõbepaberit käkerdama. Silma ja käe järgi tegin enamvähem ümmarguse ca 12 sentimeetrise läbimõõduga kera. Kui taignarulli alt läbi käinud piparkoogitaigen sinna peale panna, siis tasakesi käega kaasa aidates võtab see kenasti õige kuju. Hõbepaberi kera ühe külje võib vajutada lamedamaks, et see ahjus ringi ei veereks. Külgedel olev piparkoogitaigen tahab kuumuse tõttu venima hakata. Külgedele jätsin tainast nii palju, et see ulatus ahjupannini st ei jäänud niisama rippu. Parem on, kui on taigen pisut paksemalt ja küpsetada igaksjuhuks kauem, et väike koorik peale tekib. Silma järgi saagisin selle sakilise leiva noaga välja võimalikult ühtlase lõikepinnaga poolkera. Hõbepaberid tuleb natuke pigistada ja väänata, et see piparkoogi seest välja tuleks. Samamoodi sai ka teine poolkera. Mida ümmargusem on vorm, seda kergem on poolkerasid pärast kokku kleepida. Väikesel pannil sulatasin suhkru ja kastsin terve lõikepinna korraga vastu panni. Ma liimisin piparkooki suhkruga esimest korda, usun et sellega saab igaüks hakkama. Näppe ei tohi ära kõrvetada. Kuna kõik oli tehtud silma järgi, siis jäi mul ekvaatorile üks kole auk. Sinna tilgutasin sulasuhkrut kuniks hanguv liim oli kõik kinni katnud. Näeb välja nagu laava on maa alt välja tulnud. Kõik see tarkus tekkis peale esimese gloobusega ebaõnnestumist. See sai natuke pehme ja üritasin seda kokku kleepida piparkooogitaignaga. Uuesti ahjus liimi kõvaks küpsetades vajus kõik muidugi lössi. Kokkuvõttes oli ikkagi üllatavalt lihtne.

Glasuurimine on veelgi muretum. Selleks hetkeks, kui maailm ühelt poolt glasuuritud, siis see ei ole enam tilkuv ja alati saab hoida kinni sealt, kus glasuuri pole. Abiks tuleks võtta päris gloobus või arvutist google maps ja siis vaadata kuidas maailm eri külgedelt paistab.

Arendusvõimalusi:

  • Glasuuriga jäljendada maakera reljeefi.
  • Poolkerad enne liimimist täita eri värvi kreemiga ja jäljendada maakera sisu (magma jms). Kui maa koorele määrida sissepoole ühtlane vahevöö kiht ja sinna järgmisena vedela tuuma kiht, siis kõige lõpuks tuleks keskele paigutada mõne maiustuse tahkeks sisetuumaks.

Kõige vahvama piparkoogi auhinna sai Emma Lauk “T.Pae oma tähekesega” eest. Inspiratsiooniks oli Õ piiri avamisel tehtud foto: Piparkook rändas 27.12.2020 Taavi sünnipäeva puhul tema erakogusse:

Kõige ilusama piparkoogi auhind jagunes Õie Nikkeli andmebaasi mustrite ning Sigrid Paavle “Parajasti ufode poolt röövitav maakera” ja “Päkapikumütsiga maakera “ vahel. Õie sai ka Regio andmebaasi nimelise eriauhinna.

Püü Polma saatis Matsalust meile pisut koroonat:

Kreete Kakk, kes alustab Regio tööpostil alles jaanuaris, saatis meile meeldetuletuseks meie enda logo 😊:

Tallinnas Pääsküla mändide all Jaan Joonatan Pruuli ja Maris Pruuli koostöös valminud piparkoogilugu“Õhupall viib Regio õnnelikku tulevikku” sai loo eriauhinna:

Anne Kokk “Eelmise aasta 3D tegu”:

Kõige säravama piparkoogimaja auhind läks Alatskivile Kadri Pärna peresse:

Nunnuma piprakoogi auhinna sai Kristel Kutsar:

Mait Luidalepa “Muistsed piparkoogitahvlid” tekitasid pea sama pikka arutelu, kui tema maakera:

Päikeselisema piparkoogi eriauhinna sai Marilin Soe Regio päikesesüsteemi eest:

Kartograafiliseimate piparkookide auhinna sai Merle Annov Eesti ja Tallinna kaardi eest. Vahelduseks ka pisut nuputamist: Millised linnad on Eesti kaardilt puudu?:

Reisipiirangute ja Brexiti eriauhinna andis meie Londonis elav müügijuht Marko Saaret Triin Laurile:

Leidlikuse eriauhinna sai Merilin Soe mängukaartidega:

Kõige õigema piparkoogi auhinna said Kadri Järve lapsed – see mida on palju ja palju glasuuri:

OÜ Sumoori ja Tõnu Randaru eriauhinna sai Kertu Uibo klassikaliste piparkookide eest:

Meenutused varasematest piparkoogiküpsetamistest. (fotod Lauri Kulpsoo, Hanna Maran ja Leida Lepik)

2019

2018

2017

2016 Tartus

2016 Tallinnas

Veel postitusi

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPSidesse, siis neid … Vaata lähemalt

Haarav, klassikalise ülesehitusega ajalooline krimisari

Äsja ilmus Regiolt uus krimiromaan „Patune Budapest“. Tegu on Ungari kirjaniku Vilmos Kondori viieosalise krimisarja “Budapest noir” teise raamatuga. Klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline krimisari viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Sarja esimene raamat, eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud ja lugejate poolt soojalt vastu võetud “Budapest noir” on viimaste aastakümnete kõige populaarsem … Vaata lähemalt

Kuidas perfomance-kunstnik Google Mapsi kasutajaid hanitas

Loe kunstlikust liiklusummiku tekitamisest lähemalt am.ee lehelt