Uus Regio Eesti teedeatlas! 25 aastat Regio esimese teedeatlase ilmumisest

Äsja ilmunud Regio Eesti teedeatlas on justkui vahekokkuvõte elust Eestimaal. Paberatlasel on ikka oma kindel koht digivahendite kõrval. Regio teedeatlasel ei saa näiteks kunagi aku tühjaks ja selle kasutamine ei sõltu mobiililevist. Teedeatlas on parim abimees, et juba kodus reisiplaane teha või ka lihtsalt igasuguseid kohti uudistada.

Esimene täpsemas mõõtkavas (1:200 000) Regio Eesti teedeatlas ilmus 1997. aastal, täpselt 25 aastat tagasi. Veel enne seda tegeles Regio aastaid oma andmebaasi ülesehitamisega ja see oligi esimene digibaasiandmete alusel valminud atlas Balti riikides. Kui see läikiva laminaadiga valgekaaneline ja moodsa kaanekujundusega atlas ilmus, oli teetähis Eesti kartograafias paika pandud. Lisana oli kaasas veel väike Eesti reisijuht ja vaatamisväärsuste loend nii eesti kui ka inglise keeles. Ning kuna atlas sai väga infotihe (soov oli ju selles mõõtkavas võimalikult palju infot kujutada), sai juurde pandud ka luup. Täpses mõõtkavas kaart oli toona nõutud kaup ja nii ilmus sellest teinegi trükk, sedapuhku suuremas formaadis (A4), mõõtkavas 1:150 000 ja spiraalköites. Samal ajal alustas ilmumist Regio CD-atlas (algselt koostöös Telemediaga), mis oli oma olemuselt tänapäevase veebikaardi eelkäija. Viimane CD-atlas tuli välja 2007. aastal.

Kolmas teedeatlas ilmus 1999. aastal ja selle kaanevärviks sai ookerkollane. Esmalt mõtlesime, et teekski iga järgmise atlase ise värvi – nii hea eristada. Aga pärast seda ookerkollast oli selge, et see värv jääb! Alates 2011. aastast on kollane kõigi ülejäänud Regio kaarditoodete tunnusvärviks. Ja kui praegu kõigile meie teedeatlastele pilk heita, siis oleks meil pilkupüüdvatest värvidest varsti puudus kätte tulnud.

25 aasta jooksul on ilmavalgust näinud 22 trükki Regio Eesti teedeatlast: kuus tükki mõõtkavas 1:200 000, 13 mõõtkavas 1:150 000 ja kolm viimast mõõtkavas 1:100 000. Kaardivihik on nüüd volditud pooleks ja indeksvihik on eraldi. Atlase vormi kohta oleme palju tagasisidet saanud. Arvamused on täiesti pooleks: ühele meeldib rohkem spiraalköide, teisele aga just volditud atlas, mille kaardipildi ulatus on suurem. Kuna enamjagu paberatlase kasutajaid on vanemad inimesed ning atlase tegijad ise on ka vanemaks jäänud, oleme viimaste trükkide puhul eelistanud suuremat, 1:100 000 mõõtkavas kaarti, kus infohulk on lihtsalt loetavam.

Regio teedeatlast iseloomustabki läbi aastate just suur infohulk – tegijad on soovinud kaardile panna võimalikult rohkelt vaatamisväärsusi ja turismiinfot. Atlaseid kõrvutades on hästi näha, kui palju on elu Eestimaal muutunud: kruusateed on saanud asfaltkatte, valminud on uued maanteed, suuremad linnad on valgunud oma piiridest kaugemale ja kaitstavaid alasid on juurde tulnud. Ka leppemärkide sisu ja valik on väga palju muutunud. Postkontoreid enam viimastest atlastest ei leia, küll aga saab teada elektriautode laadimispunktide kohad. Võrreldes esimeste trükkidega on lisandunud palju teavet aktiivse ajaveetmise kohta: seikluspargid, motospordi harrastamise kohad, surfirannad, teemapargid ja meistrikojad…

2002. aastal lõi Regio mobiilse giidi ehk t-numbri rakenduse – see oli teadaolevalt esimene selline maailmas. Atlase kaardil märgitud t-numbri koodile helistades sai kuulata paariminutilist tutvustust ühe või teise huviväärsuse kohta. Teenus oli aktiivselt kasutusel üle kümne aasta ja t-numbri objekte oli üle 400.

Regio andmebaas, mille alusel atlaseid toodetakse, uueneb pidevalt. Muutused hakkavad seda paremini silma, mida pikem on vahe atlaste vahel. Mõned aastad on siiski suurema mõjuga. Nii näiteks tõi 2017. aasta haldusreform kaardile lisaks uutele maakonna- ja vallapiiridele ka paarkümmend muutunud asulanime.

Uuri järele, mis on uues teedeatlases võrreldes eelmistega teistmoodi?

Head suve ja Eestimaa avastamist!

Veel postitusi

Joonistaks liikudes midagi – teeks näiteks GPSi kunsti!

Regio reisijuhis „Matkame Eestis” on muu hulgas juttu põnevast GPSi kunstist ehk liikumisest niimoodi, et teekonnast tekib kaardile mõni huvitav pilt.  Kuna reisijuhis on mainitud, et matkata võib näiteks kassi- või jänesekujulisel marsruudil, siis võtsimegi ette kassi. Esialgu oli küll plaanis jänes, sest matk toimus lihavõttepühade ajal, kuid maastik võib siiski GPSi kunstile oma piiranguid … Vaata lähemalt

Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud. Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf … Vaata lähemalt

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPSidesse, siis neid … Vaata lähemalt