Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud.

Mõõdistustööd Härjassaare mäel

Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf Mihkel Järveoja Maa-ameti põhikaardil seni tähelepanuta jäänud Sakala kõrgustiku uut kõrguspunkti, mis ületab Rutu mäge pea kahe meetriga. Maa-ameti uuenenud andmed põhinevad laserskaneerimise (LIDAR) meetodil.

Tulemuste kinnituseks mõõdeti täpis RTK-GPS-i kasutades üle nii Rutu kui ka Härjassaare mägi: „Kõigepealt mõõtsime üle Rutu mäe. Tänu mäetipus olnud väiksele lagendikule võimaldas GPS seade hõlpsasti mõõtmiseks vajalike satelliitide fikseeringu kätte saada ja tulemuseks oli 145 m“ kirjeldas Järveoja Rutu mäe ülemõõtmist. Seejärel suunduti Härjassaare mäele, kus mõõtmise tulemuseks kinnitati 147 m.

Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae rääkis, et avastus Viljandimaa uuest kõrgeimast mäest oli üllatuseks ka kohalikele elanikele: „Kohalik rahvas teadis seda kanti ennekõike kui natuke lookleva pinnaga head marjul ja seenel käimise kohta, aga et tegemist on kõrgema kohaga kui Rutu mägi, oli enamuse jaoks uus info.“

Kuna tegemist pole ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga, polnud kõrgemal punktil ka kohanime. Siiski on 1930. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses see piirkond märgitud Härjassaare mägedena. Ka vanemad kohalikud inimesed on seda kohanime kuulnud. Seetõttu saigi uue Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa kõrgeima mäe nimeks kokkuleppeliselt Härjassaare mägi.

Taavi Pae sõnul ootab Viljandimaa uus kõrgeim mäetipp nüüd geograafiaõpikutesse ja teatmekirjandusse sissekirjutamist. Regio uuel üldgeograafilisel kaardil on ta juba olemas, vt https://www.regio.ee/toode/eesti-uldgeograafiline-kaart-uldisem/

Vaade Härjassaare mäelt

Veel postitusi

Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima käsi-GPSid ja veidi hiljem ka autoseadmed. Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem valmis ka Regio … Vaata lähemalt

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooksul pole ametlikke rekordi registreerijaid, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm … Vaata lähemalt