Retk mööda Õ-piiri

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi.

Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm Masingu välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandriinimesed. Valdavale osale saarlastest on teada ka asjaolu, et mitte kogu saarerahvas pole „hädas“ õ hääldamisega. Muhulastele pole see mingi probleem ja osa Pöide rahvastki saab sellega kenasti hakkama.

Foto: Heiko Kruusi

Õ-hääliku piiriala

Õ-hääliku piiri Saaremaal selgitas 1928. aastal välja Theodor Kaljo, kellele see oli magistritöö teemaks. Põhimõtteliselt külastas ta kõiki piirialale jäävaid külasid ning selgitas välja üleminekuala, millest ühel pool kõneldakse õ-d ja teisel pool mitte.

See piiriala kulgeb põhja poolt alates Orissaarest Pöide kaudu Kõiguste laheni, kuhu suubub Maadevahe jõgi. Viimati mainitud jõgi on viide keskaja Saaremaa haldusjaotusele, kus saare idaosa kuulus ordu valduse alla.

Enamik saarest oli siiski piiskopi hallata. Ka õ-hääldamise erisustki on seostatud just selle haldusliku erisusega. Omamoodi matka saaks aga teha just õ-piirile jäävaid huviväärsusi pidi.

Põhja poolt alates võib alustada Maasilinnaga. Selle rajas ordu pärast Jüriöö ülestõusu, kui saarlased olid hävitanud Pöide ordulinnuse. Ida-Saaremaa keskus Orissaare on eelkõige tuntud oma staadionil kasvava tamme poolest. Asula keskväljak meenutab aegu, kui Orissaare oli rajoonikeskus. Väinatammi lähedasest Reina külast on aga pärit Juhan Peegel, kes ehk esimesena saarlasliku huumoriga tegi ettepaneku tähistada õ-piir ka füüsiliselt. Just Reina küla selleks sobibki, sest eelmainitud Theodor Kaljo keelerännakud said alguse just sealt.

2019. aastal õ-piir Reina ja Põripõllu küla lahkmejoonel ka tähistati, kuid Maanteeamet keelustas selle ning piiri märkimine füüsiliselt ootab paremaid aegu.

Õ-piiralale jääb ka suursugune Pöide kirik. See on üks suurimaid Eesti maakirikuid, mille majesteetlikkus rabab igat tema külastajat. Pöide (Kahutsi) maalinn jääb aga juba õ-vabale alale.

Pöidest ida poole liikudes väärib külastamist Tornimäe õigeusu kirik – uhkemaid omasuguste seas, meenutades usuvahetusliikumist 19. sajandi keskpaigast. Pöidest lääne pool paiknev Koigi soo on aga Saaremaa suurimaid ning seal on võimalik matkata laudteel.

Foto: Heiko Kruusi

Pöide nimi ise on aga üks hea näide, kuidas täppidega tähed põhjustavad segadust. Nii võime ühel vene topograafilisel kaardil kohata kirillitsas vormi „Põide“. Ö-d vene keeles ju pole ja ju ei teadnud vene kartograafid, et sedaviisi kohanime edasi andes muutub see eesti keeles naljakaks.

Pöide kiriku läheduses asub ka üks Saaremaa suursugusemaid mõisaid – Oti. Pöidest lõuna poole minnes jõuame Laimjala ümbrusse. See on puhas õ-rääkijate ala. Sealsest Pahavalla külast on näiteks pärit president Arnold Rüütel, kelle kõne ei reeda tema saaremaalisust.

Laimjala ümbruses väärib külastamist veel Kahtla õigeusu kirik ja kalmistu. Laimjalas asub ka Debora Vaarandi pronkskuju, et meenutada luuletaja lapsepõlveaegu. Kuulsa Saaremaa valsi „tegevuspaik“ jääb aga Laimjalast linnulennult 15 km läände Valjala lähedale ja asub juba õ-vabal alal.

Häälikupiiri lõunaotsa aga markeerib Kõiguste lahte suubuv Maadevahe jõgi.

Veel postitusi

Matk talvel: kaart viib kohale, jäljed toovad tagasi

Eesti talvine maastik on nagu mõnes suurriigis: ühes servas sajab vihma, teises on hanged peaaegu põlvini. Seal, kus maa valge, on hea matkata nii, et jäljed toovad sind alati algusse tagasi. Kohale viib ikka kaart. Talvine retk on aga veidi teistsugune kui suvel. Mida kaasa võtta? Ilm muutub talvel kiiresti. Vihm, jäävihm, lörts, lumi, tuisk … Vaata lähemalt

Uus veebiprogramm kohanimede tõlkimiseks

Regio ja Läti suurima kaardikirjastuse Jāņa sēta koostöös valmis äsja TerraLexicon – automaatne tõlketeenuse programm, mille abil saab kaardil olevaid kohanimesid tõlkida paljudesse keeltesse otse kujundusfailis. Meie sõbralik koostöö uue tõlkeprogrammi loomiseks algas juba pooleteise aasta eest. Põhjuseks see, et olemasolevate tõlkeprogrammide kasutamisel geograafiliste nimede tõlkimiseks kaasneb palju käsitsi tehtavat lisatööd, see teeb aga kaartide … Vaata lähemalt

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Pärast Haanjas vallutatud 100 tippu hakkas meil peas idanema mõte külastada naabrite mäetippe. Tegutsema pani aga oodatust varem hoopis muu põhjus. Nimelt saabusime Slovakkiast purilennuvõistlustelt ja meie pere mäetipueksperdi Kaarli soovi arvestades liikusime Leedust Lätti sellist trajektoori mööda, et Gaizinkalns jääks tee peale. Sinna jõudmiseks tuli meil läbida päris hea hulk kilomeetreid trepis kruusateid automaja … Vaata lähemalt