Retk mööda Õ-piiri

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi.

Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm Masingu välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandriinimesed. Valdavale osale saarlastest on teada ka asjaolu, et mitte kogu saarerahvas pole „hädas“ õ hääldamisega. Muhulastele pole see mingi probleem ja osa Pöide rahvastki saab sellega kenasti hakkama.

Foto: Heiko Kruusi

Õ-hääliku piiriala

Õ-hääliku piiri Saaremaal selgitas 1928. aastal välja Theodor Kaljo, kellele see oli magistritöö teemaks. Põhimõtteliselt külastas ta kõiki piirialale jäävaid külasid ning selgitas välja üleminekuala, millest ühel pool kõneldakse õ-d ja teisel pool mitte.

See piiriala kulgeb põhja poolt alates Orissaarest Pöide kaudu Kõiguste laheni, kuhu suubub Maadevahe jõgi. Viimati mainitud jõgi on viide keskaja Saaremaa haldusjaotusele, kus saare idaosa kuulus ordu valduse alla.

Enamik saarest oli siiski piiskopi hallata. Ka õ-hääldamise erisustki on seostatud just selle haldusliku erisusega. Omamoodi matka saaks aga teha just õ-piirile jäävaid huviväärsusi pidi.

Põhja poolt alates võib alustada Maasilinnaga. Selle rajas ordu pärast Jüriöö ülestõusu, kui saarlased olid hävitanud Pöide ordulinnuse. Ida-Saaremaa keskus Orissaare on eelkõige tuntud oma staadionil kasvava tamme poolest. Asula keskväljak meenutab aegu, kui Orissaare oli rajoonikeskus. Väinatammi lähedasest Reina külast on aga pärit Juhan Peegel, kes ehk esimesena saarlasliku huumoriga tegi ettepaneku tähistada õ-piir ka füüsiliselt. Just Reina küla selleks sobibki, sest eelmainitud Theodor Kaljo keelerännakud said alguse just sealt.

2019. aastal õ-piir Reina ja Põripõllu küla lahkmejoonel ka tähistati, kuid Maanteeamet keelustas selle ning piiri märkimine füüsiliselt ootab paremaid aegu.

Õ-piiralale jääb ka suursugune Pöide kirik. See on üks suurimaid Eesti maakirikuid, mille majesteetlikkus rabab igat tema külastajat. Pöide (Kahutsi) maalinn jääb aga juba õ-vabale alale.

Pöidest ida poole liikudes väärib külastamist Tornimäe õigeusu kirik – uhkemaid omasuguste seas, meenutades usuvahetusliikumist 19. sajandi keskpaigast. Pöidest lääne pool paiknev Koigi soo on aga Saaremaa suurimaid ning seal on võimalik matkata laudteel.

Foto: Heiko Kruusi

Pöide nimi ise on aga üks hea näide, kuidas täppidega tähed põhjustavad segadust. Nii võime ühel vene topograafilisel kaardil kohata kirillitsas vormi „Põide“. Ö-d vene keeles ju pole ja ju ei teadnud vene kartograafid, et sedaviisi kohanime edasi andes muutub see eesti keeles naljakaks.

Pöide kiriku läheduses asub ka üks Saaremaa suursugusemaid mõisaid – Oti. Pöidest lõuna poole minnes jõuame Laimjala ümbrusse. See on puhas õ-rääkijate ala. Sealsest Pahavalla külast on näiteks pärit president Arnold Rüütel, kelle kõne ei reeda tema saaremaalisust.

Laimjala ümbruses väärib külastamist veel Kahtla õigeusu kirik ja kalmistu. Laimjalas asub ka Debora Vaarandi pronkskuju, et meenutada luuletaja lapsepõlveaegu. Kuulsa Saaremaa valsi „tegevuspaik“ jääb aga Laimjalast linnulennult 15 km läände Valjala lähedale ja asub juba õ-vabal alal.

Häälikupiiri lõunaotsa aga markeerib Kõiguste lahte suubuv Maadevahe jõgi.

Veel postitusi

Naabermaa Läti – nii tuttav, aga samas ka teistmoodi

Regio uus Läti reisijuht tutvustab parimat, mida Lätil on külastajatele pakkuda. Raamatu 17 autorit – nii Eestis elavad lätlased kui ka eestlased, kes Lätiga tihedalt seotud – tutvustavad lugejale Läti kauneimaid paiku, annavad väärt kultuurisoovitusi ja juhatavad reisisõbrad Läti maitseteni. Reisijuhi juhatab sisse Eesti suursaadiku Lätis Arti Hilpuse artikkel, kes kirjutab suure sümpaatia ja lugupidamisega … Vaata lähemalt

Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”. Kodumaise retke puhul tekib kaks põhiküsimust: kuhu minna ja kuidas … Vaata lähemalt

Lehed langevad. Kuhu minna lehesadu vaatama?

Kohe algab sügise kõige ilusam aeg – lehtede langemine. Mõni aasta saab seda päris pikalt vaadata, vahel lõpetab kiire külm selle vaatemängu kähku. Praegu on veel ilm soe, aga mets kisub vaikselt ikkagi värviliseks. Nii et paras aeg on valmis vaadata, kuhu oma kuldse sügise retk teha. Sinna, kus on suured puud ja värvikamad lehed … Vaata lähemalt