Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.”

Tõesti, Eesti maastik on küll valdavalt tasane, aga jääaeg, sõjad ja inimtegevus rahu ajal on seda päris palju mõjutanud ning mõne pealtnäha ammu kadunud paiga jäljed on endiselt maapinnal näha, kui vastavaid kaarte uurida. Huvitavad pinnavormid võivad peituda ka paksu võsa ja metsa all või on kaetud soode ja rabadega, mõned aga paistavad juba kaugelt silma.

Isegi muinasteid võib leida vanade maanteetammide joontega reljeefikaardil. Arheoloogid on pinnavormide järgi leidnud muistseid linnuseid ja asulakohti ning põnevaid matkateekondi saab planeerida ka järskude ooside vahele, kus näeb Eesti oludes haruldasi mägesid ja avanevad kõrged vaated.

Kust leida reljeefe?

Reljeefikaardid on olemas maa-ameti geoinfoportaalis. Kui aga oled sihtkoha välja valinud, aitab kohapeal orienteeruda Garmini GPS, kus saab kasutada kõrgusinfoga Eesti topokaarte. Tegelikult on ka igal orienteerumiskaardil samakõrgusjooned, mis paljastavad maastiku kohta üsna palju.

Maa-ameti geoportaalist leiab näiteks alajaotuse „Kõrgused”. Lülita seal sisse kogu kõrgusinfo: kõrguspunktid, samakõrgusjooned, sügavuspunktid ja -jooned. Nii saad kaardile kanda kõik pinnavormid, mis on kohapeal täpselt mõõdetud, ja siis juba teadki, kuhu minna, kui otsid maastikus vaheldust.

Nii näeb välja Põhja-Eesti pankrannik Ülgase kandis, natuke allpool aga on näha Maardu lahtise fosforiidikaevanduse käigud, kus talvel on vett täis valgunud lõikudel võimalik ka kiiresti uisutada:

Päris põnevad on Aegviidu (Jussi järvede) ja Vooremaa maastikud. Sealt leiab nii järske lohke kui ka muhke, näiteks nagu Kaiavere ja Raigastvere järve ümbruses:

Kui igapäevaselt kaartidega ei tegele, siis ei pruugi samakõrgusjooned pakkuda täit pilti sellest, mis maastikul tegelikult olemas on. Selge pildi pinnavormidest annab veel ka maa-ameti geoportaali reljeefikaart, kus kasutatakse varjutust, et künkad ja lohud selgemini näha oleks.

Näiteks ülemisel kaardil olev Vooremaa maastik on reljeefvarjutusega selline:

Lülita kaardikihtide vaates sisse „Reljeef”:

Regio uus topokaart Garmini seadmetele – abiks kohapeal

Maa-ameti kaardiga on hea huvitavad sihtkohad välja otsida, aga kohapeal metsas või vee peal saab abi juba mälukaardil Regio topokaardist Garmini seadmetele. See näitab täpselt, kus sa parajasti maastikul asud ja nii võid lihtsalt mõnegi iidse muinastee või rabasaare üles leida.

Topokaardil on näha samakõrgus- ja samasügavusjooned:

Orienteerumiskaardid täpselt õige metsatuka kohta

Võib juhtuda, et sinu kodu lähedal metsatukas on samuti mõni huvitav küngas, lohk või saareke. Paljude asulate kohta on olemas täpsed orienteerumiskaardid, millel peal on märgitud samakõrgusjooned ja, mis veel olulisem, maastiku läbitavus. Nende kaartidega saad valida kõige lihtsama lähenemistee, et vältida liiga paksu võsa või vesiseid lohke. Orienteerumiskaartidel tähistavad maastiku läbitavuse raskusastmeid värvid ja tingmärgid.

Orienteerumiskaartide suurim kogu on Eesti Orienteerumisliidu lehel.

Selline on näiteks fragment OK Võru ja OK Ilvese koostatud orienteerumiskaardist meie kõrgeimate maastike kohta Haanjas:

Mida põnevat võib reljeefikaardiga leida?

Reljeefikaardiga võib leida kohti, mis tavalisel kaardil ei pruugi olla märgitud. Näiteks Ülgase kaardil ülal on pildi allservas rida künkaid, mida tavakaardil ei ole kuidagi näha. Kohapeale sõites aga märkad juba eemalt, et tegemist on just nagu väikese mäeahelikuga. See ongi Eestis üsna ebatavaline vaatepilt: järskudest rohtunud nõlvadest saab rühkida üles tippu, kust avaneb avar vaade. Kohe kõrval on aga endise fosforiidikarjääri kanal muust maapinnast palju sügavamal.

Põnevad on ka Neeruti mäed ja sood, mis paistavad maa-ameti reljeefikaardil sellised

Viitna järvedest mööda sõites lookleb tee küll natuke üles-alla, aga reljeefikaart paljastab, et kogu ümbrus on tegelikult jääajajärgselt päris kortsus

Kaali meteoriidikraater on Saaremaal kergesti leitav ja teada koht, aga näiteks Ilumetsa kraatrid Lõuna-Eestis on reljeefikaardilt samuti väga selgelt näha, kuigi Põrguhaud ise asub paksu metsa sees:

Kui Paldiski servas asuvad nii-öelda Peetri mäed tunduvad kohapeal tõesti lihtsalt mäed, siis reljeefikaardilt on näha, et tegemist on ehitusaja mõttes klassikaliste kindlustustega, millest pole küll maa peal eriti midagi säilinud, aga tähekujulise kantsi vallid on siiamaani olemas.

Maapinnalt avaneb selline vaade:

Tegelikult on aga pinnast uuristatud nii, et see vihjab ülalt vaadates reljeefi poolest selgelt inimtegevusele:

Hea näide on veel Tammsaare „Tõe ja õiguse” maastik, kus talud asusid üksikutel rabasaartel ning nende vahel olevatest soodest võideti kraavi kaevamisega kuivemat maad juurde. Reljeefikaardil näeb „Tõe ja õiguse” vaade Vargamäe ümbruses välja selline:

Kuidas oma reljeefset reisi planeerida?

Kui oled reljeefikaardilt mõned huvitavad kohad välja valinud ja tahad teada, mismoodi need kohapeal paistavad, siis tuleb leida teekond nende juurde. Vaata esmalt Regio kaardi aerofoto kihilt, kas tegemist on lageda ala või metsaga; mis suunast teed sinna lähedale viivad ja mida veel põnevat samast ümbrusest võib leida.

Autosse haara kaasa Regio Eesti teede atlas, et kaassõitja saaks sind suunata õigest teeotsast ära pöörama. Muidugi võid ka kasutada mobiilis Regio Eesti teede atlase äppi või muid navigatsiooniäppe, näiteks Waze’i ja Google Mapsi.

Veel postitusi

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPSidesse, siis neid … Vaata lähemalt

Rahvusatlas EGSi aastaraamatus

Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus Autor: Taavi Pae 1936. aasta 5. detsembril aastal kutsub August Tammekann kokku Loodusuurijate Seltsi juurde Eesti kaardistiku ettevalmistava komis-joni. Esimene istung toimus ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones ning päevakorras oli kaardistiku sisu valiku, ulatuse, väli-muse, trükitehnilise külje, koostamise, väljaandmise ning levitamise küsimused. Koosolekule oli kutsutud professorid Heinrich Riikoja, … Vaata lähemalt

Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud. Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf … Vaata lähemalt