Matka Eestis – selle suve parim valik! Nüüd on rännakute planeerimiseks olemas ka reisijuht.

Palmisaarele on sel suvel ja ilmselt ka sügisel kohati üsna keeruline jõuda. Peame oma puhkusereisid koomale tõmbama või ümber planeerima ja see on parim aeg avastada jälle Eestimaad. Kodumaised matkarajad on kõndimist väärt ja sel suvel on abiks ka täiesti uus Regio reisijuht „Matkame Eestis”.

Kodumaise retke puhul tekib kaks põhiküsimust: kuhu minna ja kuidas minna. Mõlemad vajavad head vastust. Ja mõlema jaoks on äsja ilmunud 260-leheküljelises raamatus vastused olemas. „Matkame Eestis” koosnebki kahest osast: esimeses on inspireerivad reisilood tuntud ja tunnustatud autoritelt, kes teavad, kuhu ja kuidas matkata, ning teises osas leiab põhjaliku ülevaate siinsest ligi 450 matkarajast. Seega kõik vajalik on ühtede kaante vahel koos, sealhulgas väike reisijuhi kaart kogu Eesti kohta.

Kuidas minna? Matkaradade kirjeldusest võib leida koordinaadid ja lühiülevaate, aga neid radu on üle Eesti juba väga palju, mille vahel valida. Kuidas matkata nii, et avastad midagi uut? Ja võib-olla tahad sihtkohas olla hoopis täiesti üksi keset loodust?

„Matkame Eestis” esimesel 145 leheküljel on lood sellest, mismoodi Eestit avastada. Sa ei pea otsima konkreetseid koordinaate, vaid leiad siit ideid, kuidas minna. Koha võid juba hiljem paika panna ja selleks on koordinaadid raamatu teises pooles täiesti olemas.

Sellest, kuidas Eestit avastada, kirjutavad kümned tuntud autorid ja matkaasjatundjad. Sissejuhatusega alustab ajakirja Akadeemia peatoimetaja ning Eesti loodus- ja maastikuvaatleja Toomas Kiho. Tema sõnum on selge – Eesti on habras ja teda peab õrnalt tundma õppima. „Saab minna nii suvel kui ka talvel, nii kevadel kui ka sügisel. Isamaa on ilus alati, kui me seda hoida oskame ja ära ei riku, mis tänapäeva rikkas maailmas on kahjuks liigagi võimalik,” kirjutab Kiho.

Kirjutavad teisedki. Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets selgitab täpsemalt, kuidas käituda, kui satud matkates eramaale. See on oluline, sest reeglid muutusid hiljuti ja maaomanikuga peab arvestama.

Fotograaf Jarek Jõepera annab nõu, kuidas saada metsikut loodust ja loomi pildile. Metsas pildistamine on tänu headele digikaameratele ja nutitelefonidele kõigi jaoks võimalik, peab ainult oskama õigetes kohtades liikuda ja tuleb varuda kannatlikkust, et loomariik end näitaks.

Fotograaf Assar Jõepera räägib, mida põnevat on avastada Eestis kanuu ja kajakiga. See maailm on hoopis teistsugune, kui kaldalt paistab.

Mis on geopeitus ja kuhu see viib? See mäng viib kohtadesse, kust leiab aardeid ja mida sa võib-olla varem üldse näinud pole. Tehnoloogilisest GPS-mängust kirjutab põhjalikult Carolina Schultz.

Eesti kõrguspunktide leidmisest teeb ülevaate reisiajakirjanik Kaido Einama, Regio on koostanud ka kaardi, kust igaüks saab kodule lähimaid kõrgemaid punkte leida: http://kaart.regio.ee. Maailmarändur Tiit Riisalo käis eriolukorra ajal läbi näiteks Tallinna kõrgeimad tipud ja sai päris vaheldusrikka elamuse.

Kaido Einama annab nõu ka selle kohta, kuidas metsast turvaliselt koju tagasi jõuda. Abiks on nii paberatlased kui ka mõni laetud akudega GPS või nutitelefon, mis ei luba ära eksida.

Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae soovitab üht omapärast marsruuti – matka Eestis mööda Eesti Õ-piiri. See kulgeb Saaremaal ja tähistab alasid, kus ühel pool on Õ-täht kasutusel, teisel pool aga seda ei räägita.

Kui tahad Eestit avastada mõnda huvitavat teekonda pidi, siis sobib näiteks sirgjoonejooks (sellest kirjutab Olle Rõuk), samuti saad GPS-kunsti teha ehk oma matkaga kaardile GPSi abil mõne huvitava kujundi joonistada.

Priit „Wend” Kuusk annab praktilise ülevaate sellest, mida toidukotti kaasa pakkida, ning lisab häid retsepte, mille järgi matkal süüa valmistada. Kõik on laagriplatsil järele proovitud.

Muinsuskaitsja Riin Alatalu ütleb, kus on põnevad mõisakoolid ja mida need tähendavad nii Eesti ajaloos kui ka kultuuripildis.

Geoloog Marko Puksing ehk Pluuto heidab pilgu talvisele Eestile. Me veel mäletame lumerohkeid talvi – need võivad tagasi tulla ja siis on Marko soovitused ja retkekirjeldused vägagi vajalikud. Tema matkas oma seltskonnaga risti-rästi läbi Eesti ja siin reisijuhis pakubki ta välja teekondi, mida võib külmemal ajal ette võtta.

Pikkadest teekondadest räägib veel ka Lodjakoja perenaine Liisa-Lota Kaivo. Läbi Eesti kulgevaid matkateid võib läbida paljajalu, jalgsi, rattaga või kohati ka kanuuga. Teel kohtab huvitavaid uusi paiku ja saab läbi elada hetki, mis jäävad kogu eluks meelde.

Retkejuht Peeter Pihlak tutvustab veel üht põnevat ja omapärast matkateed, mis läbib Eestit põhjast lõunasse – see on palverännutee, mis algab Pirita Kloostrist ja jõuab välja Kagu-Eestisse Vastseliina piiskopilinnuse varemeteni.

See pole muidugi kaugeltki kõik. Reisisoovitusi ja inspiratsioonilugusid leidub palju nii autoga kui ka jalgsi või veeteid pidi matkajaile. Äsja trükivalgust näinud Regio uus reisijuht „Matkame Eestis“ on parajalt mugavas formaadis, et see igale siinsele matkale kaasa võtta – selle saab panna auto kindalaekasse ja seljakotti ning kasutada ka paadis. Ühtede kaante vahel on koos 450 matkarada, palju väärt nõuandeid ja põnevaid lugusid. Reisijuhi autoriteks on kümned kogenud matkajad ja Eestimaa tundjad. Raamatu saab soetada Regio veebipoest ning Rahva Raamatu ja Apollo kauplustest.

SIIT saad piilud reisijuhi sisse.

Fotod: Kaido Einama, Leida Lepik, Rein Lepik, Assar Jõepera, Jarek Jõepera, Toomas Tuul

Veel postitusi

Armsatest nahkhiirtest, aga mitte ainult

Kristel Kaljund vestleb saksa lastekirjaniku Dorothea Flechsigiga. 8. detsember 2020 Dorothea Flechsig külastas Eestit 2019. aasta sügisel, mil ta esines lastele Tartu Linnaraamatukogus. Põhjust kohtumiseks andsid Tartu Linnaraamatukogu head kogemused niisuguste üritustega ja muidugi Dorothea Flechsig sulest pärit raamatud, mis on eesti keeles ilmunud: 2013. aastal tuli Regio kirjastusest auhinnatud Saksamaa lasteatlas („Petronella atlas“) ja 2017. … Vaata lähemalt

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas. Otsustasime teha paaripäevase … Vaata lähemalt

Kuidas perfomance-kunstnik Google Mapsi kasutajaid hanitas

Loe kunstlikust liiklusummiku tekitamisest lähemalt am.ee lehelt