Eriolukorras välja loodusesse – aga kuhu ja kuidas?

Praegu on vaatamata eriolukorrale veel välja loodusesse minek lubatud, kui seda tehakse mõistlikult. Ka metsas kehtivad kõik reeglid kontaktide vältimiseks, tuleb hoida vahemaad ja liikuda mitte rohkem kui kahekesi või ainult pere seltsis. Paljude jaoks on metsas käimine aga saanud uueks harjumuseks, sest aega on rohkem ja päevade kaupa nelja seina vahel istumine võib meeleolule halvasti mõjuda. Väljas on päike, soe ja mõnus, miks mitte siis vähemalt kord nädalas või tihedamini välja sõita? Peaasi, et leiad sellise koha, kus pole rahvamasse ja oskad pärast turvaliselt tagasi koju ka tulla.

Tuletamegi meelde, kuidas looduses mitte ära eksida ja soovitame, kuhu praegusel ajal tasub minna, et mõnele suurele „metsalaulupeole“ ei satuks.

Kuhu ja millal mitte minna?

Praegusel ajal väldi rahvarohkeid aegasid ja kohti, kuhu linnainimesed kõigepealt kogunevad. Nendeks on mitmed tuntud matkarajad linna lähedal, mille sümboliks on saanud näiteks Viru raba, kuhu nädalavahetusel kogunevad korraga sajad inimesed korraga.

Väldi pärastlõunaseid aegu, sest just siis on kõigil tekkinud mõte, et võiks ju kuskile välja minna.

Väldi sel ajal eriti rabaradu ja laudteesid, kus on võimatu kahemeetrist vahet hoida, kui keegi vastu tuleb.

Hoidu ka sellistele tuntud radadele sattumast, kus asub mõni tuntud vaatamisväärsus, näiteks Jägala juga, Keila-Joa park, Pakri pank, Taevaskoja rada jne. Olukord on siiski viimasel ajal paremaks läinud – näiteks Taevaskojas enam suuri masse ei liigu, kuna politsei reguleerib rajale ligipääsu ja saadab parklast tagasi, kui autosid juba liiga palju koguneb. Samas Jägala juga on tulnud vaatama nii suured massid, et vald otsustas teed sulgeda. Põhja-Kõrvemaa suurtes parklates Paukjärve ja Jussi nõmme läheduses maksaks ka pigem mitte koguneda, kuna erinevad rajad kulgevad alguses koos.

Kuhu minna ja millal minna?

Tähtis on praegu loodusse minnes valida nii õige aeg kui õige koht.

Mine välja varavalges, siis on üsna kindel, et ka populaarsetes kohtades rahvast (eriti) pole. Võid kokku puutuda küll loodusfotograafidega, kuid nemad eelistavad pigem eemale hoida ja mõne hea looduspildi üles võtta, mitte laudrajal jalutada.

Hommikul vara on ilus ka. Päike tõuseb, võib-olla on udu, rändlinnud stardivad, loomad on veel liikvel. Kui sa pole ammu looduses käinud, siis varahommikul saad topelt-elamuse.

Päike tõuseb meie laiuskraadidel praegu juba üsna vara, pool seitse on valge. Võidki alustada juba nii vara, et jõuaksid päikesetõusuks sihtkohta.

Koha valikul, kui siiski eelistada tõusta hilja ning lõuna paiku loodusse suunduda, peab kitsendama sihtkohtade valikut sellistega, kuhu tavaliselt satutakse harva. Ongi paras hetk mõni uus koht avastada!

Kõigepealt võiks soovitada muidugi mereranda, kuid mitte teada-tuntud lõikudes.

Pärnust lõunas on kuni Iklani pikk rand, kuhu pääseb ligi rannaäärselt teelt. Alates Häädemeestest keerab tee päris ranna lähedale, kindlasti leidub seal lõike, kus pole kedagi teist. Eriti just sellistes kohtades, kus päris veepiirile autoteed ei vii. Võid ju mõnisada meetrit läbi metsa jalutada ka.

Randasid jätkub nii Lääne-Eestis Haapsalust lõunas, Noarootsist põhja pool, Nõva kandis ja Lahemaal Põhja-Eestis).

Kui otsid ilusaid metsasid, siis sõida mõnesse rahvusparki. Karula, Lahemaa, Alutaguse rahvusparkides on neid küll. Samas on ka korralikke teid, mis tähendab, et autoga saad metsaserva.

Metsad katavad ka nii-öelda vahe-Eestit, mis kulgeb vaheldumisi voorte ja tasasemate aladega Lahemaalt Altja kandist läbi Kõrvemaa, Paunküla, Raplamaa ja Soomaa lõunasse Ikla kanti välja. Kui tegemist pole üldiselt tuntud matkaradadega rabades, siis leiab ikka mõne kena koha, kus auto seisma jätta ja mööda metsateid minema hakata.

Kuidas metsas orienteeruda?

Metsa minnes peab oskama mingil tasemel orienteeruda, et oskaks uues kohas liikuda ja tagasi auto juurde jõuda. Selleks on vajalikud mõned abivahendid.

Kaart

Võta kaasa Eesti kaart – sobiva leiad näiteks siit. Vana hea paberatlas aitab leida huvitava sihtpunkti, sest seal on olemas suurem osa Eesti vaatamisväärseid paiku ja objekte. Lisaks aitab atlas ja kohale jõuda. Eriti olukorras, kus nutiseadme aku on tühi vms. Enne minekut mõõda välja ka matkaraja pikkus – seda saab teha interaktiivsel kaardil.

Sobiva sihtkoha leidmisele aitavad kaasa ka mitmed turismikaardid ja reisijuhid.

Nutitelefon

Meil on igaühel taskus üks tark seade, mis oskab alati kohale juhatada, kasutades nii sisseehitatud Google´i kaarte kui ka looduses täpsemaid topokaarte. Mitmesugused äpid kasutavad nii tasuta kui tasulisi kaarte.

Nutitelefonil peab olema aku täis laetud, kuid lisaks on vajalik ka akupank, mis aitab juhul, kui hoolega pilte tehes ja GPS-i kasutades ikkagi metsas aku tühjaks saab. Tavaliselt kipub see väljas olles kiiremini tühjenema, sest telefoni kasutatakse rohkem just akut kurnavateks tegevusteks. Võta kaasa akupank ning oma telefoni laadimispistikuga sobiv kaabel.

GPS

Matkaja jaoks on parimad topokaardid. Kõige täpsemad topokaardid aitavad üles leida nii kaardiandmetesse kantud vaatamisväärsusi kui ka tagasi auto juurde jõuda, kui enne metsa minekut enne oma asukoha kaardil ära märgid. GPS-il kestavad akud terve päeva, kindlasti tasub võtta kaasa ka üks komplekt täis akusid, et alati kindel olla, et GPS ikka suunda näitab.

Garmini käsi-GPSi saab oma nutiseadmega ühendada, nii võid kasutada telefoni suurt ja selget ekraani näiteks kaartide uurimiseks. Lisaks on mõnedel käsi-GPSidel võimalus ka abi kutsuda satelliitside kaudu, kui oled lootusetult eksinud ja hädas. See on vajalik elukindlustus juhuks, kui satud väljapoole mobiililevi. Garmini GPS-ile täpseid kaarte saab osta Regio poest või Garmini esindustest.

Äpid

Kõige lihtsam on kasutada nutitelefonis muidugi neid äppe, mis juba olemas on.

Näiteks Google Maps on Eestis päris hea, kuid metsas võib detailsusest väheks jääda. Siiski on sellest abi näiteks auto juurde tagasi juhatamisel – sel juhul märgi enne autost lahkumist ära auto asukoht.

Enne matkale minekut tasub ka Google´i kaardid piirkonna kohta telefoni tõmmata ja offline kasutamiseks kättesaadavaks teha. Seda on lihtne teha menüüst Offline Mapsi valikute alt.

Eesti kohta saad installida paberatlase elektroonilise verisooni oma nutitelefoni, kasutades Regio äppi Eesti Teed. See aitab täpselt navigeerida kaardil, kus on peal ka kraavid, metsamassiivid, talud koos nimedega ja majanumbrid.

Back to my car on mobiiliäpp, mille põhieesmärgiks ongi sinu suunamine tagasi auto juurde. Vajadusel saad oma asukohta sõpradega jagada, kui oled ikkagi hädas ja ei saa aru, kus parasjagu asud.

Return on samuti hea auto juurde tagasi juhatamise äpp, mis säilitab sinu asukoha isegi siis, kui oled telefoni välja lülitanud ja pärast tagasi sisse lülitad.

Veel postitusi

Kaardimeistritest said piparkoogimeistrid ehk Regio piparkoogimaania 2020

Sel aastal on palju teisiti. Nii sai ka meie 2016.aastal alanud traditsioonilisest ühisest lõbusast piparkoogiküpsetamise peost kontaktivaba kodudes küpsetamine. Jõuluvana tõi kõigile kingiks vajalikud materjalid ning tulemusi hindasime aasta viimasel koosolekul. Konkurentsitult võitis peauhinna Mait Luidalepa maakera: Mait räägib kuidas ta piparkoogigloobust tegi: Alustuseks muidugi googeldasin, et kuidas varem pipargloobust tehtud on (gingerbread globe). Leidsin … Vaata lähemalt

Kaardikasutaja arvustus: paberkaardid ja teedeatlased

Regio kaartide kasutaja muljetab oma blogis paberkaartidest ja teedeatlastest. “Olen gloobuste, paberkaartide ja teedeatlaste lummuses elanud nii kaua, kui ennast tunnen. Mäletan sügavast lapsepõlvest, kuidas isa peale pikka kodumaist motoriseeritud kondamist hiigelsuure Eesti kaardi elutoa põrandale laotas ning märkis katkendjoonega ära kõik teed ja rajad, mis seekordse sõidu käigus läbitud said. Kaart oli juba päris … Vaata lähemalt

Regio Garmini GPS-kaart

15 aastat Regio Garmini kaarte

Esimesed versioonid Garmini ametlikul tehnoloogial põhinevast kaardist valmisid Regios 2008. aastal.  Teekonnajuhatuseta ehk kolmandate osapoolte tarkvaraga toodetud kaarte tehti Eestis juba varasemaltki, kuid esimesed korralikud Eesti andmed jõudsid Garmini Navigator Europe-sse Navteqi firma kaudu 2008. aastal ning needki olid pärit Regiost.  Milleks on vaja eraldi naviseadmeid, kui on olemas telefonid?  Korduvalt on arutletud selle üle, … Vaata lähemalt