Regio kolimisrõõm

Kolisime kaks kuud tagasi uude kontorisse ja asume nüüd aadressil Väike-Tähe 20, Tartu. Siinkohal väike fotoreportaaž meie kolimisest, lisaks lasime tehisarul kolimise käigust kokku panna värsiread, mis said meeleolukad ning väärivad jagamist. Postituse lõppu lisasime veel ühe tehisaru poolt kirjutatud haiku ka.

Uus kontor meid kutsus

Kui aprillikuu, uus kontor meid kutsus, 
kaheksa aastat vanas, õhk ära kustus. 
Meeskond kasvas, projekte täis iga ruum, 
vajadus uueks oli nii ilmne ja kuum. 

Kuues asupaik, aastaid kolmkümmend kolm,
Nii Riia tänav meil koduks saanud on kord. 
Eda ja Jüri juures kodus algas see tee, 
Kastani ja Tähe tänavgi vastu võtsid meid veel. 

Kuidas pakkida kokku kontor nii kähku? 
Et tehnika saaks paika ja töö jätkuks. 
Kaks päeva, kaks meest, mööblit nad tassisid, 
uskumatu vaatepilt, kui palju nad rassisid! 

Kes kolinud on, see teab, mis tunne, 
kui elamises kraami on tonne. 
Kontor meil täis oli kaarte ja raamatuid, 
lõpuks siiski kõik kapid said kraamitud.  

Meeskond jagunes, iga meist paiga leidis, 
kes pakkis nõud, kes lilled, kes kaardid rullis. 
Lahti pakkimine uues kohas läks kui lepase reega, 
palju ruumi, vähe kraami, kosutasime end (hundijala) veega. 

Avapidu, oh mis rõõm, sõbrad kogunesid, 
vanu fotosid kaesid ja tubadesse jagunesid. 
1400 pilti, mitu tundi naeru ja lusti, 
koos meenutati aegu mis meid muutsid. 

Maidu joonistus meil kaunistab nüüd seina, 
toalilled kingituseks, meilt nüüd rohekontor leida. 
Kaks kuud uues, nii palju on juhtund, 
on õhku, uusi sihte, vanad mured on tuhmunud! 

Kolimine kui meeskonna töö – see tõeline test, 
iga panus hindamatu, just see on parim sest, 
tiimitöö õpetas meil, kuis vastutust jagada, 
üksmeel ja koostöö, see edu aitab tagada!

Riia tn 35 kontori kokku pakkimine
Mida võtta, mida jätta…
Kartograaf Mait Luidalepp demonstreerib rampraskeid kaardi- ja raamatukaste
Väike puhkehetk
Suur sortimistöö… vajalik/ebavajalik?
Uues kontoris on lauaraamid koos, kuid ootame veel lauaplaate (nagu ikka, saabuvad mõned asjad viimasel minutil)
Kui lauad paigas, seadsime esimese asjana arvutid taas tööle
…aga mõned lauaplaadid pole ikka veel kohal
Samal ajal sunnib raske kolimistöö kartograaf Mait Luidaleppa põrandal selga sirutama
Tehtud! On aeg pidutseda!
Anne Kokk tutvustab külalistele Regio olulisemaid verstaposte
Tõnu Randaru meenutab Regio esimese kaardi (1989) tegemist
Eksregiolane Jaak Laineste saabus peole temaatilises triiksärgis
Regio soolaleivabingo aitas nii regiolasi kui ka külalisi paremini tundma õppida
Tort – iga peo lahutamatu osa!
Endine Regio välitöötaja Andrei Kulagin ja Regio asutaja Jüri Jagomägi
Endine Regio välitöötaja Marko Puksing (tuntud ka kui Pluuto) tuli peole korralikult läbi töötatud teedeatlasega, ja sai uue asemele
Hea meel kolleegidest, hea meel külalistest!
Diskosaal (tavaolukorras geoinformaatikute tuba) on tantsulõvide saabumiseks valmis!
Regiolased jutuhoos. Kartograaf Mait Luidalepp kuulas, vaatas, joonistas…
… ja pani kõik pildi sisse

Haiku

Regio kolis,
uus kontor, rohkem õhku,
lilled rõõmustavad.

Veel postitusi

Rahvaloenduse kaardid

Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust. Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati … Vaata lähemalt

Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt