Metsa ja mere äärde: seitse rada, kus saab lastega muretult edasi-tagasi rännata

Sel kevadel on peaaegu samamoodi nagu eelmisel: teeme kodus tööd ja lapsed on koduõppel. Vahel on tervislik kuhugi välja minna, nii et kontakte oleks vähe, aga samas oleks põnev liikuda. Lastega on hea ja mugav ka kehalise kasvatuse tunni liikumisülesanne ära teha mõnes rannas, kus üks ots retkest kulgeb mere ääres ja tagasi saab läbi metsa. Nii on maastik erinev ja pikkuse saab valida just sellise, nagu vaja.

Eestis on õnneks tühje liivarandu palju nii põhja- kui ka lääneranniku ja tegelikult on head rannad ka sisemaal suuremate järvede ääres. Kui autoga kohale minna, siis on hea, kui saaks samasse kohta jälle tagasi. Kuhu minna? Siin on seitse randa ja metsa.

Kaberneeme – parkla, laudtee, trepid ja vaated saartele

Kaberneeme on mugavalt Tallinna lähedal, nii et sinna saab kiirelt autoga Peterburi teelt ära keerates. Männimetsa all leidub suur parkla, kust pole omakorda vee äärde palju maad. Trepist alla veepiirile jõudes näeb silmapiiril selliseid saari nagu Rohusi, Umblu ja Pedassaar. Kui hakata nüüd Salmistu poole astuma, võib igal ajal metsa minna ja omapärasel kõrgete liivaluidetega künklikul maastikul tagasi auto juurde kõndida. Üks matk, aga kaks täiesti erinevat maastikku.

Kaberneeme metsa all kohtab isegi sileda laudteega lõike.
Kaberneeme metsa all kohtab isegi sileda laudteega lõike

Ihasalu – tuulte eest peidus

Ihasalu rand on Jägala joale väga lähedal, vaid mõni kilomeeter Neeme poole edasi sõita. Kohe maantee ääres on näha suur rannaparkla. Kui hakkad randa mööda põhja suunas minema, näed ranna ja metsa pidevalt vahelduvat nägu. Kõik algab väga laia liivaribaga, siis leidub kõrkjametsi, suuri rändrahne jää seest välja ulatumas ja isegi puudesalu, mis kasvab jalgupidi vees.

Kuna meri on Ihasalus kalda ääres väga pikalt hästi madal, siis sulab jää kauem ja torm ei vii seda minema. Kalda ääres pole ohtlik kõndida, sest jää all on vaid mõned sentimeetrid vett.

Rohuneeme – laevade vaatlejatele

Kui tahad merel huvitavaid laevu näha, siis Rohuneeme on hea koht selleks. Tagasiteel põika aga läbi nõukogudeaegsest raketibaasist.

Eelmisel aastal võis Rohuneeme kaldalt näha üht päris veidrat Hiina laeva.
Eelmisel aastal võis Rohuneeme kaldalt näha üht päris veidrat Hiina laeva

Alustamiseks on mõistlik paik Oti lõugas. Seal on väike parkla, kust saab kohe liivaranda ja Kelvingi poole jalutades on kalda ääres mõnus jalgrada kõrgete vaadetega. Õigel hetkel tuleb Kelvingi rannakivi juurest metsa pöörata – sealt algab hoopis teine maastik kunagise nõukogudeaegse raketibaasi aladel.

Vaatamisväärsus, mida mujal maailmas eriti ei kohta – Nõukogude armee külma sõja aegne raketišaht Rohuneeme-Kelvingi vahel metsas.
Vaatamisväärsus, mida mujal maailmas eriti ei kohta – Nõukogude armee külma sõja aegne raketišaht Rohuneeme-Kelvingi vahel metsas

Terviseradu pidi liikudes võib käia nii raketišahtides kui ka kõrgetel rakettide väljalaskmise platvormidel, tagasiteele jääb aga vana külakalmistu ja uuema aja rannaelamud.

Kehalise kasvatuse tunni liikumisülesande jaoks on hea see teekond mõnes äpis salvestada. Näiteks Strava on selleks väga sobilik, kuna salvestab ka ilma internetiühenduseta.

Käsmu ja Kuradisaar

Käsmus on mõnus jalutada läbi männimetsa Palganeeme tippu ja tagasi mööda kivist mereäärt rannani. Kui ilm ja veeseis lubavad, võib isegi ette võtta teekonna Kuradisaarele, aga tavaliselt õnnestub see pigem sooja suve teises pooles (saarel on liikumispiirang 1. aprillist 15. juulini).Välistada ei saa aga madalat veeseisu ka muul ajal.

Kui saarele ei saa, võib siiski juhtuda, et jõuad kuiva jalaga mõne kaldaäärse rändrahnuni. Näha saab veel üha kasvavat õnnekivide kuhja, mis hakkas ranna äärde tekkima eelmisel sajandil.

Nõva rand ja Peraküla

Nõva ranna laulvad liivad ja luidete vahel pidevalt asukohta muutev jõeke
Nõva ranna laulvad liivad ja luidete vahel pidevalt asukohta muutev jõeke

Laulvad liivad ja kilomeetrite viisi inimtühja liivaranda ootavad meid Perakülas. Kui rannaäärsed grillimiskohad on hõivatud, võib sõita Rannaküla poole – teelt leiab üksikumaid RMK lõkkekohti metsa seest nii katusealusega kui ka ilma.

Rannametsi on aga igal pool, nii et igaüks saab valida just enda jaoks sobiva pikkusega teekonna.

Näiteks sellise:

Kui avad selle teekonna Google Mapsi lingi mobiilis, saad sama rada nutitelefoniga jälgida.

Teele jäävad männimetsad, väikesed metsajärved, lõkkekohad ja vana munakivitee.

Valgerand

Valgerand. Foto: (CC) Gerdy Ling
Valgerand. Foto: (CC) Gerdy Ling

Audru lähedal asuv Valgerand on samuti hea koht, kuhu autoga kohale sõita. Jäta masin suurde parklasse ja tee kaheosaline matk: esmalt otse veepiiril laial liivaribal ning teine luidete vahel rannametsas. Muu hulgas näed nõukogudeaegset n-ö mõisahäärberit ehk Villa Andropoffi ning teisigi omapäraseid rannamaju. Discgolf’i-rada ja mereäärne golfiväljak on samuti Valgerannas olemas.

Rand on piisavalt pikk ja avar, et saaksid rahus omaette kulgeda. Teekonna pikkuse valid ise: kui oled poole teeni jõudnud mööda randa kõndides, siis jaluta metsa kaudu tagasi auto juurde.

Laulasmaa ja Meremõisa

Kloogarand, kunagine Põhja-Eesti kuulsamaid randu, ärkab uuele elule ja seal on lahti läinud suuremat sorti uuendamine. Ehitusest veidi eemal, Laulasmaal aga saab matkata mööda laulvat liiva männimetsa äärest Lohusaluni ametlikku tähistatud matkarada pidi. Pööra rändrahnude juurest sisemaale, lõika läbi poolsaare ja oledki juba järgmises, Meremõisa rannas. Sealt juhatab tähistatud matkatee metsa kaudu tagasi.

Tee äärde jääb üks omapärane ja kuulus hoone – Arvo Pärdi keskus. Laulasmaal on suvitanud ja elanud paljud tuntud Eesti muusikud, rannast leiab näiteks ka Kaljuste pingi.

Vaata matkaraja teekonda siit.

Randade alguskohad leiad Regio kaardilt ja autoga kohale jõudmiseks kasuta nii Regio Atlast kui ka mobiiliäppi (otsi äpipoest „Eesti teed”).

Veel postitusi

Armsatest nahkhiirtest, aga mitte ainult

Kristel Kaljund vestleb saksa lastekirjaniku Dorothea Flechsigiga. 8. detsember 2020 Dorothea Flechsig külastas Eestit 2019. aasta sügisel, mil ta esines lastele Tartu Linnaraamatukogus. Põhjust kohtumiseks andsid Tartu Linnaraamatukogu head kogemused niisuguste üritustega ja muidugi Dorothea sulest pärit raamatud, mis on eesti keeles ilmunud: 2013. aastal tuli Regio kirjastusest auhinnatud Saksamaa lasteatlas („Petronella atlas“) ja 2017. aastal … Vaata lähemalt

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta … Vaata lähemalt

Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima käsi-GPSid ja veidi hiljem ka autoseadmed. Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem valmis ka Regio … Vaata lähemalt