Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega?

Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida ning liikuda seal, kuhu muul ajal ei satu või ei saagi sattuda.

Räätsaga või ilma

Talvel on hea ja turvaline rabas liikuda räätsadega, mis aitavad lumekoorikul püsida ja ei lase ka noorest jääst läbi kukkuda. Räätsasid saab rentida või osta. Kui loodad paarist korrast enam nendega rappa minna, siis osta kohe õige mudel.

Kui sul on oma räätsad, siis ilma lumeta soovitatakse neil metallnaastud alt ära võtta, sest need lõhuvad taimi. Kui on paks lumi või pärast sula tekib lumekoorik ja jää, siis on aga metallist naastud väga vajalikud, et sa ei libiseks ja ei kukuks. Suusakepid aitavad ka, aga pigem on toeks laia rõngaga nn vanakooli kepid – suusarajal sõitmise keppide kulbid vajuvad paksus lumes liiga sügavale.

Rabas liikumiseks on head ka laiad matkasuusad. Metallkandid ei lase jäisema lumega küljele libiseda, pehme ja koheva lumega pole see nii oluline. Matkasuuskade puhul on kõige mugavamad rihmadega klambrid, sest siis saad kasutada mugavat matkasaabast ning vajadusel, suusad kaenlas, raskema maastiku jalgsi läbida. Samuti on matkasaapad suusasaabastest soojemad, õhukese suusasaapaga võivad varbad külmetama hakata.

Võsas on aga raske pikkade suuskadega ragistada, seega võiks need olla lühemad kui klassika- või vabatehnikasuusad.

Kus peab olema ettevaatlikum ja kuhu ei tohiks minna?

Laukad on enamasti juba jääs, kuid nende ääred on rabas kõige pehmemad kohad. Seega peab ettevaatlik olema pigem laukale minekul ja sealt tulekul, sest pehme rabakallas võib rohkem läbi vajuda kui tihedalt külmunud laukajää.

Rabaäärtes peidavad end lume all väiksemad kraavid, kus toimub kõige kiirem vee liikumine, sest jääkaane alt tahab vesi välja saada. Seal on ka rohkem ettevaatust vaja, nii et rappa minna ja sealt välja tulla oleks hea madalamates kraavikohtades.

Praegu on suhteliselt piirangutevaba aeg, aga juba veebruarist algavad paljudes looduskaitsealustes kohtades rangemad piirangud, mille kohta tasub infot vaadata looduskaitseala kodulehelt või riiklikest keskkonnainfo andmebaasidest. Reservaatidesse teatavasti ei tohi matkaja ükskõik mis ajal oma jalga tõsta.

2020. aasta detsembrist tegi keskkonnaamet koos maa-ametiga looduskaitse kaardirakenduse kaudu kättesaadavaks infokihi looduses liikumise piirangute kohta. Kaart on vaadatav ka mobiilist. Lisakihina kuvatakse kaitsealade liikumispiiranguid ja näidatakse ka sinu asukohta, et teaksid nõuetega arvestada.

Kuhu minna ja kuidas leida radasid?

Laudteed on talvel lume all. Kui leiad need üles, siis on see muidugi kõige kindlam viis eksimata ja sisse kukkumata rabas üks matk ette võtta. Kui aga lumi on nii paks, et laudteed pole üldse aimata, aitavad mobiiliäpid, kuhu teised matkajad on juba rabalaudteed teekonnana ette salvestanud. Neid võib leida trennikeskkondadest (nt Strava). Nii saab liikuda mööda teiste salvestatud träkki, hea turvaline.

Veel rohkem matkaträkke leiab aga spetsiaalsetest äppidest. Üks sellistest on mobiiliäpp Locus Map, mis pakub Eestiski rohkelt rabaradade träkke, mida saad mobiiliekraanilt jälgida.

Matkaraja algusse aitab aga jõuda mobiiliäpp Regio Eesti Teed, kus on otsinguga leitavad matkaraja ametlikud algused. Autoga kohale navigeerimiseks tuleb äpist valida navigeerimisnupp (paremal ülal) ja siis juba sobiv navigeerimisäpp (Waze või Google Maps).

Lumega ja talvel saab minna neisse rabadesse, mis on muul ajal ligipääsmatud, ja neid on palju, sest Eesti on kohati üsna soine maa. Näiteks võiks ette võtta hiiglaslikud Alutaguse sood ja rabad, Endla järve taguse ümbruse, Emajõe Suursoo, Alam-Pedja, Soomaa, Pärnust lõunasse jäävad rannikulähedased rabad ja Kagu-Eesti sügavasse lumme uppunud Meenikunno või Luhasoo.