Uue lauamängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.

Ma mõtlesin kohe, et tahan teha ühe lahingu, sest mulle meeldib II maailmasõja ajalugu uurida. Siis saan lauamängu aluseks maailmakaardi teha, sest kaarte joonistada meeldib mulle väga. Ema ütleb, et ma joonistasin Euroopa kaardi juba enne, kui lugema õppisin. Atlase järgi, muidugi. Nii et üks asi oli kindel: mängulaud peab olema maakaart. Aga mis lahing? Ja kuidas seda lahingut nuppude ja täringuga mängida? Mmm. Ei tulnud head mõtet. Telekast tuli Hercule Poirot’ „Mõrv Idaekspressis“. Siis mõtlesin, et teeks mängu „Reis Idaekspressis“, ja sealt tuli juba väga kiiresti järgmine mõte: reisida ei saa! Meil on ju koroonaviirus! Võiks teha mängu „Reis ümber maailma viiruse ajal“. Aga siis ütles ema, et nüüd saad sa ju teha korraga ka lahingu heade ja pahade – viiruste ja arstide – vahel. Kui igal mängijal on mitu nuppu, siis ongi nagu lahing: „Võidujooks viirusega“.

Joonistasin maailmakaardi ja igale mängijale kolm nuppu: kolm arsti, kolm teadlast, kolm viirust ja kolm mutatsiooni. Juba samal õhtul mängisime koos perega. Mina tahtsin olla teadlane, isa oli arst, ema ja minu õde Helena olid viirused. Mäng oli põnev kohe alguses: viirused viskasid muudkui kuusi ja ühtesid ja hakkasid maailma vallutama. Õnneks jõudsid teadlased ja arstid neile varsti järele. Mitu korda löödi vastaseid algusse tagasi. Kui mängu lõpp juba paistis, kukkusin mina ühe nupuga algusse … Ma olin seal täitsa üksi. Aga siis ma viskasin korraga mitu kuute. Ema andis mulle strateegilist nõu: ära käi oma eelmist nuppu finišisse, vaid hakka selle viimase üksikuga stardist tulema – äkki jõuad järele! Õde oli ema peale väga pahane – vastasmeeskonda ei tohi abistada! Igatahes juhtuski nii, et päris lõpuks lõi isa oma arstinupuga kaks viirust algusse ja mina jõudsin finišisse! See oli jube hea tunne, et kõige esimese mängu võitsid arstid ja teadlased!

Meie kaardimeistritele meeldis Johannese idee ja kiiresti tegime valmis trükifailid ja saatsime mängu trükki. Selleks, et mäng kiiresti huvilisteni jõuaks, otsustasime teha mängu võimalikult lihtsa, et seda oleks võimalik praegusel pakiautomaatide ummistumiste ajajärgul ka lihtsalt maksikirjaga saata. Komplektis on mänguväli ja kuus mängukaarti, mängimiseks vajalikud nupud ja täringud tuleks aga leida mõne kodus olemasoleva lauamängu karbist või kasutada nuppude asemel hoopis nööpe. Mänguõnn otsustab, kas viirused vallutavad maailma või suudavad inimesed nad enne peatada. Meie loodame, et vähemalt päriselus võidavad arstid, teadlased, puhtust hoidvad lapsed ja meie kõik.

Mängu saad osta Regio e-poest või Kingitud Elu fondi e-poest.

Koroonaviiruse eriolukord pani meie maailma mõneks ajaks pausile. Väga paljud asjad pole pärast kriisi enam endised ning kindlasti sünnib seisakust ka mõndagi head. Kahjuks ei ole koroonaviirus ainus haigus, mis inimesi kimbutab. Veelgi enam, need teised haigused ei läinud koroonapausile. Seepärast tahame selle mänguga aidata vähihaigeid nende võitluses haigusega. Mängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu, mille sissetulekud on kriisi tõttu 30% vähenenud. Kingime üheskoos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada! 

Veel postitusi

Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.” Tõesti, Eesti maastik on küll … Vaata lähemalt

Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima käsi-GPSid ja veidi hiljem ka autoseadmed. Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem valmis ka Regio … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et Otto Wilhelm … Vaata lähemalt