Kuidas leida endale põnev sihtkoht, kuhu eriolukorras kontaktivabalt minna?

Sihtkohti looduses soovitada on praegu raske. Iga kindel paik või geograafiline koordinaat võib tuua kokku uue rahvakogunemise, mida tuleb vältida. Lihtsalt metsa minna on pikalt kodus istunutel küll esialgu põnev, aga kui tahaks järgmine kord midagi põnevamat ja kindla eesmärgiga näha? Siin on mõned allikad, kust otsida omale sobivaid huvitavaid paiku avastamiseks.

Nüüd võib muidugi küsida, et kui kõik loodusse minejad neist allikatest hakkavad reisisihtkohti otsima, siis äkki jälle kogunevad inimesed kümnete ja sadade kaupa samadesse kohtadesse? Õnneks suurt ohtu selleks pole, sest allpool olevad allikad pakuvad nii palju valikuvariante, et ilmselt igaüks leiab oma. Lisaks võiks endiselt valida huvitavate kohtade külastamiseks näiteks mõne rahvast vabama aja, millal teisi inimesi on vähem, näiteks hommikul vara või nädala sees, mitte nädalavahetustel. Vajalik toidukraam võta ka kindlasti kaasa, et ei peaks kontakti otsima kohaliku külapoega.

Looduskaitseregistri andmebaas: haruldane kivi, puu ja maastik kui hea rahulik sihtpunkt

Aadressil www.eelis.ee leiab otsingu Eesti loodusrikkuse vaatamisväärsuste hulgast liikide kaupa: näiteks ürglooduse objektidpärandkultuuriobjektidpargid, puistudveekogud ja nii edasi

Ürglooduse objektide otsing juhatab sind mõne kunagise kultusekivi, ohvriallika, linnamäe või isegi koopa juurde, millest sa varem midagi ei teadnud või kus pole juba aastakümneid käinud. Looduses liikumine on praegu lihtne ka seal, kus ei ole suuri sissetallatud radasid – maapind pole väga märg ja ka rinnuni rohi pole jõudnud peale kasvada.

EELIS-est leiad paljude sihtkohtade üsna põhjaliku kirjelduse ja asukoht on tihti kirjeldatud nii huvitavalt, et see teeb uue paiga avastamise hoopis põnevamaks, kui nina ekraanil kohale jalutamine. Näiteks üht loodusobjekti asukohta on kirjeldatud niimoodi: „Kilingi-Nõmmest 1,5 km ida poole, uue ja vana Pärnu-Valga maantee vahelisel alal, endise Tihemetsa tehnikumi maadel. Maanteelt pole nähtav, kuid Tihemetsa raudteejaama viivalt teelt pöörab vana teease otse koopaesisele väljakule.“

Maa-ameti geoportaalist leiab kohapärimuste, ristipuude, kultuurimälestiste ja ajalooliste kaartide rakendusi.

Üks põnev kaardirakendus on kohapärimuse kaart. Sealt leiab nii tekste, pilte kui videoid kaardil, aga ka muinsuskaitse objekte, mille kohta saab lisaks kokkuvõtvale infole ka asukoha koordinaadid, mida GPS-i või mobiili navirakendusse sisestada.

Kui oled vanade kaartide huviline, võid mõne sellise aluseks võtta ja otsida nüüd loodusest, kus kulgesid muistsed teed ja rajad.

Muinsuskaitseregister – kirikud, mõisad ning muud uuema ja vanema aja ehitised

Muinsuskaitse registris on hulk riiklikku registrisse kantud mälestisi, mida saab otsida kas kaardilt või otsinguga. Maaehituspärandi registrist leiab näiteks vallamaju ja kunagisi külakoole, militaarpärandi registrist aga endisi sõjaväerajatisi. Mõne objekti juures on link selle kohta käivale põhjalikule uurimistööle koos kirjelduste ja kaartidega. Kultuurimälestiste riiklikus registris on samuti GPS-ile ja mobiiliäpile sobivad koordinaadid, seega on lihtne lasta end (autoga) kohale juhatada. Üheks eesmärgiks võiks selle registri kaudu olla ka oma esivanemate juurte otsimine, käies ära nende kunagises koolikohas või taluasemel.

Muinsuskaitse registris on mõned lingid välistele registritele, kui huvi konkreetsem: näiteks kirikute andmebaasist leiab kõik vajaliku kirikute kohta.

Sihtkoha saab lihtsalt kopeerida oma kaardirakendusse, ka Google Maps võtab otsingulahtrisse sisestades vastu koordinaate just sellisel kujul, nagu need andmebaasi on salvestatud: näiteks 59°26′24.06″, 24°22′37.71″. Nime järgi (näiteks „Peeter Suure Merekindlus“) saab otsida ka Regio Delfi kaardirakendusega.

Mängi Geopeitust!

Geopeitus (vt ka Geocaching.com) on mäng, kus tuleb otsida kellegi teise peidetud aaret, mille kohta on antud vihjed ja koordinaadid. Mõnikord tuleb koordinaatide teadasaamiseks lahendada ülesanne. Mõnikord juhatab üks mõistatus teiseni ja üht aaret otsides saad läbi käia palju huvitavaid kohti. Oluline on selle mängu juures, et väldiksid rahvarohkeid kohti ja ka aaret puudutades ole ettevaatlik ning desinfitseeri käsi.

Aarete otsingu lehel saad valida veel nimekirja kodu lähedal asuvatest aaretest – näiteks vali välja sellised, mille juurde saab kas rattaga või jalgsi kohale. Paljud aarded aitavad avastada kodukohas hoopis uusi ja varem märkamata vaatamisväärsusi.

Liigu geograafilise mänguga mõnda juhuslikku punkti planeedil

Üks (tehnoloogilises mõttes) väga vana mäng aastatuhande algusest on täiesti juhuslikku punkti liikumine. Selle mängu nimeks on Geodashing ja kuigi aktiivsemad osalised võistlevad iga kuu selle nimel, kes suudab läbida enim arvuti poolt valitud täiesti juhuslikke punkte kaardil, on oma väljasõidul põnev ka ainult üks selline punkt võtta ja proovida oma oskusi nii kaardi kui maastiku tundmises. Eestisse satub küll vähe punkte, aga saad oma kodulinna ümbrusest otsida lähima ja siis sinna kohale sõita. Iga kuu katab arvuti planeedi maismaa-osa uute juhupunktidega. Vaja võib minna ka lagendike ületamist ja metsas ragistamist, aga kui koht asub liiga kättesaamatute koordinaatidel, võta mõni järgmine. Iga hinna eest ei ole kindlasti vaja ületada looduslikke ega inimese loodud takistusi.

Regio lahendused huviväärsuste mugavaks otsimiseks: kaart, mobiiliäpp ja atlas

Lisaks kõigile nimetatud variantidele on võimalik otsida huviväärsusi ka Regio Delfi kaardirakendusest. Vali välja, mida soovid kaardil näha ja leiadki need sind huvitavast piirkonnast kaardile kantud ikoonina. Muidugi saad lisaks täpsemalt ka märksõna ja aadressi järgi otsida.

Regio mobiiliäpp Eesti Teed aitab samuti vaatamisväärsusi kiirelt otsida. Otsingus on kaks võimalust: kas otsida aadressi järgi või huvipunktide seast. See viimane leiabki nii mõisaid, kirikuid, linnuseid, rändrahne, ohvrikive või mida parajasti vaja. Kui oled sihtkoha välja valinud, vajuta äpis navigeerimisnupule ning lase end kohale juhatada – kas Google Mapsi, Waze´i või mõne muu telefonis oleva äpi abiga.

Kasuta veel turvaliseks kohalejõudmiseks ja mobiilsete seadmete juures varunduseks juhul, kui mõni elektroonikaseade ei tööta või kui aku saab tühjaks, vana head Regio autoatlast, mis töötab alati. Kui aga hindad täpsust ja tahad navigeerida igapäevasest telefonist eraldi seadmega ning selliste kaartide abil, millel lisaks teedele ka muu maastik detailselt peal, kasuta topokaardiga GPS-i: GPS-kaartide kohta vaata lähemalt siit.

Veel postitusi

Regio Eesti teedeatlas Väino Laisaar

Suur sõõr ümber Eesti – talvine automatk Väino Laisaarega

Rännumees, automatkaja ning matkasarju tootev reisioperaator Väino Laisaar otsustas sõita ühe suure sõõri ümber Mandri-Eesti, Saaremaa ja Hiiumaa ning vaadata, mida põnevat sellele teekonnale jääb. Plaan nägi ette, et sõidetakse mööda äärmisi mõistlikke teid sedasi, et nädalaga otsad ilusasti kokku saaks.  Eestiääretee automatk videoblogi Vol 1 saab vaadata siit: Eestiääretee automatk Vol. 2 Eestiääretee automatk … Vaata lähemalt

Motoriseeritud seikleja väärt abimehed

Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas. Otsustasime teha paaripäevase … Vaata lähemalt