Regio vilistlane Elise Jalonen, kes ülikooli kõrvalt just Regios esimesed geoinformaatika alased kogemused sai, kaitses tänavu suvel Tartu Ülikoolis oma magistritöö „Tartu rattaringluse kasutusmustrite analüüs Autovabaduse puiestee ajal“. Regio blogi jaoks pani Elise kokku väikse kokkuvõtte oma töö tulemustest.

Miks on oluline uurida inimeste liikumist ja mida see võimaldab?

Kasvav rahvastik ja sellega süvenevad probleemid ei tule ehk enam kellelegi üllatuseks. Uued lahendused ja ideed, kuidas olukorda muuta ning uutes tingimustes elamisega jätkata, pakuvad aga palju kõneainet, huvi ja üllatusi. Viimase 50 aastaga on linnades elava rahvastiku osakaal kahekordistunud. Nüüdseks elab enam kui 55% inimestest linnas ning prognoos näitab, et see osakaal kasvab tulevikus veelgi (Ritchie ja Roser, 2018). Rohkem inimesi tähendab muidugi ka rohkem liikumist. Selleks, et uurida kuidas ja kuhu inimesed liiguvad, on mitmeid võimalusi. Miks seda üldse tarvis teada on? Andmete põhised teadmised loovad võimaluse planeerida teid ja linnaruumi täpselt vajaduspõhiselt.

Kui mõtleme omaenda möödunud nädalale, siis võime täheldada, kui palju liikusime töö ja kodu vahet, kas liikumisteele jäid mõned poepeatused või pidi lapsi kuskile viima või tooma. Võisime liikuda näiteks nädalavahetuseks linna või hoopis maale. Võib mõelda ka sellele, miks ma mingit liikumisviisi eelistan, kust minu trajektoor sellisel juhul läbi läheb ja kas see võimaldab mul ka päeva jooksul füüsiliselt aktiivne püsida. Kui üksikindiviidide puhul võikski liikumist uurida näiteks päeviku vormis, kus uuringus osalejad oma igapäevaseid liikumisi üles märgivad, siis rohkemate inimeste uurimiseks sobivad näiteks suurandmed, nagu rattaringluse GPS andmed, bussides sõidukaartide valideerimise andmed või mobiilpositsioneerimise andmed. Selliste andmete puhul on näha küll rohkemate inimeste liikumist, kuid keerulisem on välja selgitada, mis põhjustel inimesed teatud viise liikumiseks kasutavad.

Tartu rattaringluse kasutusmustrite analüüs Autovabaduse puiestee ajal

Tartus võimaldavad inimeste liikumist hästi uurida rattaringluse GPS andmed. Mitmed varasemad uurimistööd on nende andmete põhjal välja selgitanud näiteks seda, kuhu tuleks juurde planeerida eraldatud rattateid või millised on rattaringluse kasutajate profiilid, ehk kes üldse ratastega sõidavad (Kaup, 2021; Pipar, 2021). 2020. aasta suvel Tartus loodud Autovabaduse puiestee lõi haruldase võimaluse uurida ratturite sõidumustreid autovabal alal. Kuigi rattaringluste andmeid kasutatakse uurimustes palju, siis sellist ruumilahenduste koostoimet pole varasemalt eriti uuritud.

Miks üldse autovabad alad?

Autovaba ala tähendab linnaosa või ala, kus on autodele piiratud ligipääs. Selliseid ettevõtmisi võib teise nimega kutsuda ka linnaruumieksperimentideks. Ala loomise eesmärgiks on näiteks suunata inimesi piirkonda jalgsi või rattaga külastama, vähendada parkivaid autosid ja teha muude liikumisvahenditega liiklemine mugavamaks kui autosõit. Lisaks annab autovaba ala loomine võimaluse muuta avalik ruum kutsuvamaks, et elanikud tahaksid seal aega veeta, et lastel oleks ohutum linnakeskkonnas iseseisvalt liikuda ja et muutuks inimeste nägemus meeldivast linnaruumist. Väiksem mootorsõidukite kasutus piirkonnas vähendab ka müra- ja õhusaastet.

Kuidas ratturite liikumist uuriti ja mis on töö tulemused

Tartu rattaringlus on suunatud just peamiselt linnaelanikele. Kui mujal linnades on sellise teenuse puhul kasutajateks suuresti turistid, siis Tartus on püütud hoida rattaringlus ühistranspordi osana. Rattaringluse ratastel on peal GPS seadmed, mis salvestavad rataste asukohta. Lisaks salvestatakse sõitudega seotud infot, nagu sõitude kellaajad, kuupäevad, kasutajad jne.

Kokku analüüsiti antud magistritöös üle 1 miljoni sõidu, mis sisaldasid üle 100 miljoni GPS-punkti. Vaatluse alla võeti suvekuud aastatel 2020, 2021 ja 2022, ehk kõik aastad, mil Autovabaduse puiestee linnaruumieksperiment on Tartus toimunud. Igal aastal vaadeldi kolme perioodi, mis jaotasid andmed enne, ürituse ajal, ja pärast ürituse toimumist tehtud sõitudeks. Sõitude puhul uuriti nende pikkuseid, kestuseid ja sõitude mahtusid. Lisaks uuriti sõitude ööpäevarütmi ja sõitude mahtu nädalapäevade lõikes. Veel leiti perioodide ja nädalapäevade lõikes osakaal sõitudest, mis läbisid konkreetselt Autovabaduse puiestee ala. Perioodide vaheliste erinevuste väljaselgitamiseks tehti statistiline analüüs.

Töö tulemusena selgus, et aastate jooksul on rattaringluse kasutus vähenenud. Kui vaadelda konkreetselt Autovabaduse puiestee ala, siis on aastatel 2020 ja 2021 ratturid sagedamini läbinud seda just Autovabaduse puiestee toimumise ajal. Üldise iseloomustusena võib välja tuua, et ka juulikuus teevad inimesed ratastega siiski igapäevaseid sõite. Rattaid kasutatakse sarnastel kellaaegadel terve suve vältel. Ka juulis on rattakasutusel hommikune ja pärastlõunane tipptund. Rohkem läbitakse Autovabaduse ala argipäevadel ja vähem nädalavahetustel. 2022. aastal erineb rattakasutus varasematest aastatest. Autovabaduse puiestee periood erines samuti 2022. aastal, kestes varasematest kauem. Lisaks ei olnud ala täielikult autovaba nagu esimestel aastatel. Ratturid ei läbinud ala ürituse ajal sagedamini kui enne või pärast üritust. 

Kvantitatiivse uuringu põhjal ei saa antud töö tulemuste osas põhjuslikke seoseid välja tuua, kuid võib arutleda, et millised tegurid saavad rattureid mõjutada. Võib arvata, et 2022. aastal on ratturid ala vähem läbinud seetõttu, et ala oli kitsam ning seal liikusid ka autod. Samas oli Autovabaduse üritus ise ka juba rohkem tuntud ning seetõttu võis olla vähem huvi ala läbimise vastu. Need tulemused aitavad ka rattureid silmas pidades ala paremini planeerida.

Mis teeks Autovabaduse puiestee paremaks?

Töö tulemuste põhjal võib välja tuua, et kuigi autovabad alad ja rattaringlused võivad osaliselt omada sarnast missiooni, siis kahe meetodi koostoime ei ole alati hästi läbi mõeldud. Atraktiivne keskkond võib tuua rohkem rattureid ala läbima, kuid autovaba ala peaks olema loodud selliselt, et seal oleksid ohutud ja selgelt märgistatud kergliiklusteed, mida mööda saaksid ratturid liikuda. Selline planeering võimaldaks igapäevastel rattasõitjatel ala kiirelt läbida. Lisaks teaksid ka jalakäijad tee vabana hoida. 

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et GPS andmed annavad väga hea võimaluse inimeste liikumist uurida ja on seeläbi ka sobivaks aluseks, et linnakeskkonda paremini planeerida. Uued ja põnevad lahendused tuleb kindlasti läbi proovida, et saada linnaruumieksperimente ise kogeda ja seeläbi ka hinnata. Loodetavasti jõuab töös saadud teadmine ka autovaba ala planeerijateni ning järgnevatel aastatel võib näha Autovabaduse puiesteed veel ohutuma ja mitmeotstarbelisemana. 

Kasutatud allikad: 

Jalonen, E. (2023) Tartu rattaringluse kasutusmustrite analüüs Autovabaduse puiestee ajal. Magistritöö. Tartu Ülikool: geograafia osakond.

Kaup, A. (2021). Tartu rattaringluse kasutusmustrid 2019-2020. Magistritöö. Tartu Ülikool:

geograafia osakond.

Pipar, A. (2021). Tartu rattaringluse kasutamise analüüs ja mõju teistele liikumisviisidele

2019. ja 2020. aastate võrdluses. Magistritöö. Tartu Ülikool: geograafia osakond.

Ritchie, H. ja Roser, M. (2018). Urbanization. Our world in data. Kasutatud: 24.05.2023,

Artikli fotod ja kaardid: Elise Jalonen