Veebikaart on hea visualiseerija  – apteekide kaardirakenduse lugu

Lugu sai alguse 2019 aastal augustis, kui klient pöördus meie poole sooviga arendada veebikaart, mis annaks ülevaate Eestis asuvatest apteekidest. Asukoha informatsioonist veelgi olulisemal kohal oli apteegireformiga seonduva info visuaalne edasiandmine: kas konkreetne apteek vastab 1. aprillist 2020. jõustuvatele nõuetele.

Tellijal oli kaardirakendusega  kiire ning töö pidi valmima kahe nädala jooksul. Veebikaart pidi olema lihtne, loogiline ja ülevaatlik, et ka tädi Maali saaks aru infost, mida kaardi abil edastada soovitakse.

Lisaks rakenduse loomisele oli oluline ka  rakenduses olevate andmete pidev uuendamine. Apteekidel oli tol hetkel 8 kuud aega oma ametlik tegevus seadusega vastavusse, mistõttu uuenesid selle aja jooksul pidevalt ka apteekide staatused, mis pidi omakorda rakenduses kajastuma.

Paralleelselt soovis klient saada ka staatilist kaardipilti 2020. aasta alguse seisuga, mis annaks ülevaate asulatest, kus apteegireformi järgselt asub apteek või mitte.

Apteegireformi järgselt oli veebikaart oma eesmärgi täitnud – info oli korrektselt ja õigeaegselt inimestele edasi antud. Kuna tehtud tööd ei soovitud niisama prügikasti visata, otsustas tellija rakenduse otstarvet muuta. Oma olemuselt rakendus palju ei muutunud – praeguseks kajastab kaardirakendus apteekide asukohainfot ja tegevusalasid.

Rakenduses on kasutusel Regio API TMS rasteraluskaart. Apteeke saab otsida lisaks kaardiaknale ka otsingukastis apteegi nime või selle aadressi järgi. Lisaks on apteeke võimalik filtreerida erinevate parameetrite alusel.

Praegu uuenevad apteekide andmed kaardirakenduses igakuiselt.

Kaardirakendus on kõigile nähtav Ravimiameti kodulehel: https://www.ravimiamet.ee/ravimid-muugiload-ohutus-ja-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/apteek

Otseviide rakendusele: https://apteegid.ravimiamet.ee/

Veel postitusi

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Jalgrattaga Riiast Tartusse

Sissejuhatus Lätis jalgrattaga matkamine pole minu jaoks esmakordne kogemus. Õigupoolest rändan igal suvel nädalajagu rattaga Eestis või ümbruskonnas ning Lätti on tee mind viinud üsna mitu korda. Eelmisel aastal alustasin Põlvamaalt Veriorast ning sõitsin läbi kogu Ida-Läti Daugavpilsi linna Valgevene piiri lähedal. Seekord oli mul vaja olla reede hommikul kindlasti Tartus ning alustades rattasõitu esmaspäeval … Vaata lähemalt

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal kaasas Balitmaade teejuht Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust. Selleks … Vaata lähemalt