Regio 35 aastat

Aastal 2026 Facebookis ilmunud Regio ajaloo postituste seeria.

1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025, 2026

1991

Oleme Regios kokku leppinud, et loeme oma „peamiseks“ sünniaastaks 1991. Meie lausahtlis on koopia Tartu Linnavalitsuse dokumendist, millel on info, et AS Regio on registreeritud Tartu linna ettevõtlusregistris 10.01.1991.

Eellugu:

Esimene kaart Regio nime all ilmus juba 1989. aastal ning tegevus selle väljaandmiseks algas veelgi varem, 1988. aastal.

1980. aastate lõpus oli teada, et nõukogude ajal kaartide tegemist reguleerinud üliranged tsensuurireeglid peagi leevenevad. Nii otsustasidki Tallinna Ülikooli juures asunud väikeettevõtte Regio asutajad regionaaluuringute kõrvale koos Tartu Ülikoolis töötavate endiste kolleegidega kaarte tegema hakata.

1989. aastal, pärast pikka nõukogudeaegset kaardipõuda, ilmuski taas detailne, ilma tahtlike moonutusteta teedekaart.

Voldikaart „Eesti teed“ trükiti Riias ja selle tiraaž oli vähemalt 100 000 eksemplari (autokoorem oli rohkem kui 5 tonni raske).

Ehkki tsensuur oli leevenenud, markeeriti Eesti Vabariigi Tartu rahu järgne piir kaardil peitepildina, nagu oleks justkui „trükimusta täpid“ kaardile sattunud.

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR saab lugeda 1990. aasta Horisonti, kus selle kaardi valmimisest räägivad Jüri Jagomägi ja Rivo Noorkõiv.

1991

Seega oli 1991. aastaks Regio juba hea mitu aastat tegutsenud ning Regio nimigi oli kõigile kaardihuvilistele tuttav. Esimestel aastatel oligi asutajate missiooniks Eesti kaardikultuuri taaselustamine.

Regio ei olnud oma mõttelaadilt (veel) äriettevõte – tehti kaarte ja täideti missiooni. Majandus ja eestlaste janu täpsete kaartide järele võimaldas seda.

Regio süda pandi tugevalt tuksuma perekond Jagomägide poolt – vanemad Jüri ja Eda Jagomägi ning pojad Teet, Priit ja Jaan, kelle kõigi nimed leiame esimeste kirjastatud kaartide toimkonnast.

1991. aastal ilmunud kaart „Eesti veed“ oli pea sama populaarne kui 1989. aastal ilmunud „Eesti teed“, mille trükiarv oli samuti muljetavaldav – 50 000.

Selle kaardi väljaandmisel oli kaks eesmärki: olla teabeallikas (kaardil ja indeksis on toodud ca 3000 Eesti vetega seotud kohanime ning nii suure hulga vetenimedega kaart ilmus esmakordselt) ning anda ülevaatlik pilt Eesti sisevetest ja merest (kaardilt näeb laevasõiduteid ning võib üles leida oma kala-, jahi- ja matkaveed).

Esimeseks Regio logoks oli maakera kätel hoidev inimene, mida hellitavalt hüüti ka korvpalluriks. Sõltuvalt trükitehnilistest võimalustest oli see trükitud kas helesinise või musta värviga.

Töötajate arv: ca 10

Asukoht: Kastani 16, Tartu

1992

Regio oli ettevõttena selleks ajaks juba hoogsalt käima läinud. Kasvas töötajate arv ning tagasi vaadates sellele, millised kaardid tol aastal ilmusid ja milliseid projekte tehti, saab ainult öelda: no lihtsalt 𝘸𝘰𝘸!

𝗜𝗹𝗺𝘂𝘀𝗶𝗱:

𝗘𝘀𝗶𝗺𝗲𝗻𝗲 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮𝗱𝗲 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀 𝗽𝗲𝗮𝗹𝗸𝗶𝗿𝗷𝗮𝗴𝗮 „𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮𝗱 𝗜“. Atlase kaardid olid mustvalged, värvilist trükki sai lubada ainult kaantele. Atlases oli ka Petseri kaart, ning tänased linnad Põlva ja Rapla olid siis veel alevid.

Nii jooned kui ka maskid tehti käsitsi tuššiga. Töövahendid olid alguses käepärased ja leidlikud: graveerimiseks kasutati nõelu ja muid käepärastest asjadest tehtud abivahendeid. Alles hiljem jõudsid kasutusse juba selleks tööks professionaalsed tööriistad.

𝗞𝗶𝗿𝗱𝗲-𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱, mis kajastasid erinevaid looduskaitse ja inimmõju teemasid. Kaardi „Kirde-Eesti vaatamisväärsused ja kaitstavad alad“ töönimi oli „Karukaart“, kuna Alutaguse metsadesse panime karu kujutava leppemärgi. „Virumaa ülevaatekaart“ andis ülevaate asutusest, maakattest, karjääridest, vaatamisväärsustest ja peamistest teenusobjektidest. Kaardi koostamise ja trükiks ettevalmistamise tööetappide kirjeldusest valmis meie juhatuse liikme Anne Kokk 𝗱𝗶𝗽𝗹𝗼𝗺𝗶𝘁𝗼̈𝗼̈ Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafia osakonnas.

𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂 𝗷𝗮 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝘃𝗼𝗹𝗱𝗶𝗸𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱. Tartu kaardilt on eriti huvitav vaadata, millised ettevõtted tol ajal tegutsesid ja kes reklaami kaardile ostsid. Kurvastusega tuleb tõdeda, et suur osa neist paraku enam ei tegutse. Püssirohukelder on siiski endiselt olemas, kuid varieteed igal kolmapäeval, reedel ja laupäeval seal enam ammu ei näe.

Teoks said ka 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝘀𝗲𝗱 𝗿𝗮𝗵𝘃𝘂𝘀𝘃𝗮𝗵𝗲𝗹𝗶𝘀𝗲𝗱 𝗸𝗼𝗼𝘀𝘁𝗼̈𝗼̈𝗱:

Regio kartograafid olid tegevad 𝗜𝗻𝗸𝗲𝗿𝗶 (𝗜𝗻𝗴𝗲𝗿𝗶𝗺𝗮𝗮) 𝟭 : 𝟮𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬 voldikkaardi valmimisel, millel olid kohanimed soome, vene, rootsi, saksa, vadja ja eesti keeles. See oli Regiole esimene suur välistellimus ja kaardi ilmumise järel esitas Vene välisministeerium veel pahandava noodi Eestile.

Saksamaal ilmunud reisijuhti 𝗘𝘅𝗽𝗿𝗲𝘀𝘀 𝗥𝗲𝗶𝘀𝗲𝗵𝗮𝗻𝗱𝗯𝘂𝗰𝗵 „𝗘𝘀𝘁𝗹𝗮𝗻𝗱“ valmisid Eesti maakondade ja linnade kaardid.

Samasse aastasse jääb ka esimeste 𝘁𝗼𝗽𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳𝗶𝗹𝗶𝘀𝘁𝗲 𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁𝗶𝗱𝗲 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗺𝗶𝘀𝗲 𝗸𝗼𝗴𝗲𝗺𝘂𝘀. Töötati välja meetod topograafiliste kaartide väljaandmiseks 1 : 50 000 Nõukogude Liidu topograafilise kaardi trükioriginaalide baasil, kus kohanimed olid latiniseeritud ja täiendatud ning osaliselt parandatud ka situatsioon.

Kohanimed latiniseeriti umbes kümnel lehel, kuid trükist ilmus vaid üks – Mõniste leht.

1992. a tehti 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝘀𝗲𝗱 𝘀𝗮𝗺𝗺𝘂𝗱 𝗱𝗶𝗴𝗶𝘁𝗮𝗮𝗹𝘀𝗲 𝗺𝗮𝗮𝗶𝗹𝗺𝗮 𝘀𝘂𝘂𝗻𝗮𝘀. Regio alustas 𝗜𝗻𝘁𝗲𝗿𝗴𝗿𝗮𝗽𝗵𝗶 𝘁𝗮𝗿𝗸𝘃𝗮𝗿𝗮 müügiga ning võttis selle kasutusele ka ise. Intergraphi 𝗠𝗶𝗰𝗿𝗼𝗦𝘁𝗮𝘁𝗶𝗼𝗻𝗶 𝘁𝗮𝗿𝗸𝘃𝗮𝗿𝗮 oli Regios kasutusel kuni 2009. aastani.

Regio asus 𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂𝘀 𝗮𝗮𝗱𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶𝗹 𝗞𝗮𝘀𝘁𝗮𝗻𝗶 𝟭𝟲, mis oligi ettevõtte esimeseks päris oma koduks.

Kastani tänava aega meenutatakse siiani värvikalt. Tööpäevad algasid sageli kiledelt (kaarte joonistati siis käsitsi kiledele) 𝗸𝗮𝘀𝘀 𝗩𝗲𝗹𝗹𝗼 karvade koristamisega, sest just nendel meeldis tal mõnusalt lesida.

Kiledega tuli omakorda mööda tänavat kõrvalmaja keldrisse (kus oli fotolabor) liikuda, ja need kiled venisid ikka päris korralikult…

Hiljem, kui Kastani tänava majas oldi juba kahel korrusel, siis üksteise leidmine ei olnud selles vanas sopilises puumajas üldsegi mitte alati lihtne: kui keegi hakkas kedagi otsima ja teine samal ajal otsijat otsima, võiski tekkida omamoodi ringliiklus kahe korruse vahel, kus teineteise tabamine oli kohati õnneasi.

Töötajate arv: ca 15

Asukoht: Kastani 16, Tartu

1993

Ajad olid murrangulised.

Ühelt poolt tehti kaarte veel käsitsi, teisalt loodi Regios juba digitaalseid andmeid 𝗠𝗶𝗰𝗿𝗼𝗦𝘁𝗮𝘁𝗶𝗼𝗻 ning 𝗖𝗼𝗿𝗲𝗹𝗗𝗿𝗮𝘄 programmidega.

Sellel ajal kujunesid välja ka esimesed tiimid: merekaartide tiim, linnaplaanide tiim, maakaartide tiim.

Projektide arhiveerimine tähendas toona sealhulgas ka seda, et pilt trükiti „andmebaasist“ välja, pandi kausta ning täna on vägagi huvitav vaadata, millise mahu ja tihedusega siis andmed olid.

Näiteks Tallinna kesklinna faili juurde on alusandmete kohta kirjutatud: „digiti mingitelt plaanidelt“.

Kaarte ilmus palju ning turundusega tegeleti hoogsalt – printmeedias oldi pidevalt pildil, nii reklaamide kui artiklitega.

Ja toonaseid reklaame vaadates… no olid alles lennukad ideed!

Sellel aastal ilmusid järgmised suured ja märgilised kaardid:

𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂 𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗽𝗹𝗮𝗮𝗻

Selle valmimisel oli mitu tõelist „kõige-kõige“ hetke.

Kaart oli suures osas veel käsitöö ja parajalt nahaalne ettevõtmine – esimene nii detailses mõõtkavas (1 : 13 000) linnaplaan pärast nõukogude aega. Kogu linn, koos Raadi endise sõjalennuväljaga (!), suurel paberil 60 × 63 cm.

Lennuvälja täpse kuju paika saamine oli omaette teadus. Regio telliski ise aerofotode tegemiseks lennuki.

Fotod mis sai pildistatud olid nurga alt ning neid tuli siis seni keerata, väänata ja kokku sobitada, kuni kuju tundus õige. Kohapeal kontrollida ei saanud, ala oli endiselt veel suletud.

Uue kaardi ajalehereklaam küsis: „Kus on Taaralinna võti?“ ja lubas: see on esimene kaart, millel pole enam valgeid laike.

𝗔𝗻𝗻𝗲 𝗞𝗼𝗸𝗸 meenutab: Lisaks kandsime kaardile kõik linnaliinibusside marsruudid ja peatused koos liininumbritega. See oli info, mida tol ajal polnud sugugi lihtne kätte saada. Šnitti sai võetud ühelt Ungari linnaplaanilt ja tulemuseks oli oma aja kohta väga selge ja eriline linnaplaan.

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗺𝗲𝗿𝗲𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱

Algas 𝗩𝗲𝗲𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗔𝗺𝗲𝘁𝗶 tellimusel Eesti merekaartide kirjastamine, mis oli Regiole suur väljakutse ja võimalus.

Esimene Eesti merekaart üle 53 aasta oligi Regio poolt kirjastatud 𝗟𝗶𝗶𝘃𝗶 𝗹𝗮𝗵𝗲 𝗺𝗲𝗿𝗲𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁 𝗻𝗿 𝟱𝟭𝟲 (Pärnust Ruhnuni). Oluline töö oli merekaartide leppemärkide süsteemi väljatöötamine. Koostöös Veeteede Ametiga loodi uus märgikeel, millele toetusid kõik hilisemad merekaardid.

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘀𝗼𝗼𝗱

Kui 1991. aastal ilmus kaart „Eesti veed“, siis 1993. aastal ilmus kaart „Eesti sood“. Soode kaardi indeksis oli ~1700 soodega seotud nime ja sünonüümi ning nii suur hulk soode nimesid ilmus kaardil esmakordselt. Kaart valmis 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗚𝗲𝗼𝗹𝗼𝗼𝗴𝗶𝗮𝗸𝗲𝘀𝗸𝘂𝘀𝗲 tellimusel.

𝗔𝗻𝗻𝗲 𝗞𝗼𝗸𝗸 meenutab: No siin oli frustratsiooni ja draamat ikka omajagu. Erineva värviga kujutatud soode info oli erinevatel kiledel ja need venisid ning ei läinud pärast üldse kokku. Oli paras mässamine korrektne lõpptulemus saada. Kaartide tegemisel oli tol ajal vaja ka väga head ettekujutlusvõimet, sest lõpptulemust nägid alles siis, kui tuli proovitrükk trükikojast.

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘂̈𝗹𝗱𝗴𝗲𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳𝗶𝗹𝗶𝗻𝗲 𝘀𝗲𝗶𝗻𝗮𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁 1:400 000 valmis koostöös Tartu Ülikooli 𝗚𝗲𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳𝗶𝗮 𝗜𝗻𝘀𝘁𝗶𝘁𝘂𝘂𝗱𝗶𝗴𝗮. Reljeefi markeerivad „karvakesed“ graveeris tänane Tartu Ülikooli kartograafia kaasprofessor 𝗥𝗮𝗶𝘃𝗼 𝗔𝘂𝗻𝗮𝗽.

𝗔𝗻𝗻𝗲 𝗞𝗼𝗸𝗸 kleepis kaardile kohanimed, kus kaarutatud vetenimede osas tuli tähed lausa ükshaaval kleepida.

Sellest kaardist on meil kontoris olemas selline proovitrükk, mis on ilma 𝘮𝘢𝘨𝘦𝘯𝘵𝘢 värvita.

Ajalehereklaam selle kaardi müügiks teatas julgelt ja enesekindlalt, et „…ja samasugust kaarti nägin ma PRESIDENDI kabineti seinal“ ning ütleb, et see on esimene Eesti kaart, millele on kantud Eestimaa orud, nõlvad, luited ja voored (ehk siis need „karvakesed“).

Töötajate arv: ca 19

Asukoht: Kastani 16, Tartu

1994

1994. aasta – digipööre Regios!

Võime uhkusega öelda: läksime esimesena Eestis kaartide tegemisel täielikult üle 𝗱𝗶𝗴𝗶𝘁𝗮𝗮𝗹𝘁𝗲𝗵𝗻𝗼𝗹𝗼𝗼𝗴𝗶𝗮𝗹𝗲. Ja ise julgeme väita, et olime pioneerid ka Euroopa mõttes. Noored ja hakkajad kaarditegijad haarasid julgelt kinni kõikvõimalikest uutest tehnoloogilistest võimalustest.

Digitaalsed andmed avasid täiesti uued võimalused.

Nii ilmus Regio Eesti teedeatlaste esimene „pääsuke“ – 1 : 400 000 mõõtkavas 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱 ’𝟵𝟰. See mugavas taskuformaadis kaardivihik oli üllatavalt infotihe. Just nendest andmetest ongi alguse saanud tänane Regio Baltimaade ruumiandmebaas – teed olid juba siis eristatud kattelisuse järgi (kõvakate ja kruusatee).

Ilmus 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀, koostöös ettevõttega Alexela.

Kaardile olid märgitud muuhulgas ka postiindeksite piirkonnad, tasulise parkimise alad ning põhjalikud turismiinfo nimekirjad.

Ilmus Tartu voldikkaart, mis käis kohe eriti lõõtsa lahti.

Hoolega käis merekaartide tegemine.

…ja muidugi tehti nalja ka.

Meie arhiivis on säilinud trükikiled Eesti A4 kaardist, mis ilmus 𝟭. 𝗮𝗽𝗿𝗶𝗹𝗹𝗶𝗹 𝟭𝟵𝟵𝟰 printmeedias. Eks siit ole väga huvitav vaadata, mis teemad olid sellel ajal aktuaalsed ja mille ning kelle kulul nalja armastati teha.

Üks huvitav nähtus sellest ajast (tegelikult lausa pikemast perioodist) olid töötajate isiklikud „𝗺𝗼̃𝗻𝘂𝗮𝗹𝗶𝗱“.

ChatGPT-d polnud, tarkvarade help’id olid paksud paberraamatud. Nii võttiski igaüks vihiku ja pani kirja enda jaoks olulised tarkuseterad. Hellitavalt sai siis sellise manuaali nimeks „mõnual“. Fotodel on väljavõtted Triin Tarre „mõnualist“, kus viimane sissekanne käsitleb seda, kuidas saada dgn faile Arci. Tõenäoliselt ca 2000. aastate keskpaik.

1994. aastal läks Regio tasapisi üle 𝘂𝘂𝗲𝗹𝗲 𝗹𝗼𝗴𝗼𝗹𝗲 ja värvile – sinine muutus roheliseks. Logo autor oli Tartu Ülikooliga seotud prantslane Xavier Cariou.

REGIO nime ümber kujutati samakõrgusjooni, mis andis kohe selge info, millega Regio tegeleb. See logo oli tolle aja trükitehniliste võimaluste tõttu kohati ka paras väljakutse. Aga Regio logoks jäi see lausa järgmised 17 aastaks.

Käive: ca 379 000 €

Töötajate arv: 27

Asukoht: Kastani 16, Tartu

1995

1995. aasta alguseks oli Regio juba nii palju kasvanud, et Kastani 16 ruumid jäid kitsaks. Koliti uuele ja tolle aja kohta lausa moodsale äripinnale linna servas – Tartu Veevärgi maja kõrgele viimasele korrusele, 𝗮𝗮𝗱𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶𝗹 𝗧𝗮̈𝗵𝗲 𝟭𝟭𝟴.

Võrreldes Kastani tänavaga oli nüüd ruumi küllaga – Regio käes oli terve korrus. Ja millised vaated! Hommikuti võis imetleda kauneid päikesetõuse Emajõe luhal… ning muidugi ka puhastusseadmeid. Solgihaisu võis aeg-ajalt samuti tunda.

Regio juhataja Teet Jagomägi sai endale suure kabineti ning kontoris oli nüüd dušš – esimene sulatöömõnu märk Regios.

Tähe tänava asukoht tähendas aga seda, et õhtuti hiljem sealt linna tagasi saada oli üsna keeruline. Need, kellel olid autod, olid kohe eriti head sõbrad. Õhtused „piimaringid“ olid tavalised ja vahel käis isegi tellitud marsruuttakso.

Arvuteid oli tol ajal veel Regios nii vähe, et tööd tuligi teha vahetustega. Sõltuvalt projektide hulgast käis töö kolme-nelja vahetusena.

Ühe vahetuse arvutikasutus kestis kuus tundi – kui tahtsid kauem töötada, pididki poolde öösse jääma ja pärast nuputama, kuidas linna tagasi saada.

Sellesse aastasse jäi ka suurem koostöö algus taanlastega ja 𝗥𝗼𝗹𝗹𝗲𝗶-𝗧𝗲𝗮𝗺’𝗶 käivitamine – 𝗹𝗮̈𝗵𝗶𝗳𝗼𝘁𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺-𝗺𝗲𝗲𝘁𝗿𝗶𝗮 𝗷𝗮 𝟯𝗗-𝗺𝘂𝗱𝗲𝗹𝗶𝘁𝗲 𝗸𝗼𝗻𝘀𝘁𝗿𝘂𝗲𝗲𝗿𝗶𝗺𝗶𝘀𝗲 teenus.

Samuti alustati 𝗠𝗮𝗽𝗜𝗻𝗳𝗼 𝘁𝗮𝗿𝗸𝘃𝗮𝗿𝗮 müügiga.

𝗠𝗲𝗿𝗲𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁𝗶𝗱𝗲 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗺𝗶𝗻𝗲 oli jätkuvalt üks Regio olulisemaid projekte ning see andis 1990ndatel võimaluse olla Eesti-Vene piiriläbirääkimistel abiks kaartidega.

Venelased olid oma merekaartidel koordinaatidega vassinud ja seeläbi Nõukogude Liiduna „varastanud“ natuke Soome merd.

See viga kandus üle Eesti-Soome merepiiri ja tuli meil soomlastega hiljem omavahel korda seada.

Piiriläbirääkimistel Venemaaga tahtis ja suutis Eesti näidata end kaasaegse ja võimeka partnerina. Regios toodetud merekaardid olid kasutusel piiriläbirääkimistel ametlike töökaartidena. Regio 𝗽𝗲𝗮𝗸𝗮𝗿𝘁𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳 𝗝𝘂̈𝗿𝗶 𝗝𝗮𝗴𝗼𝗺𝗮̈𝗴𝗶 arvati ametlikult merepiiriläbirääkimiste Eesti delegatsiooni liikmeks. Kuna kaartide valmistamine käis juba digitaalselt, oli kiirel ja paindlikul erafirmal võimalik toota ja trükkida lepingu lisaks spetsiaalne väljaanne, mis ka dokumendimappi ära mahtus.

A3 formaadis üldgeograafilisest 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 kaardist ilmus juba neljas (!) täiendatud ja parandatud trükk ning 𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂 kaardile lisati oma uus roheline logo kohe eriti suurelt.

Aasta lõppu tähistati Tartus Gildi trahteris peoga ning tehti ka uhke ühispilt.

Käive: ca 359 000 €

Töötajate arv: 42

Asukoht: Tähe 118, Tartu

1996

Üheksakümnendate keskpaik oli vaieldamatult aeg, mil Regiot valdas soov teha kõige uuenduslikumaid asju. Investeerisime esimestena Eestis 𝗱𝗶𝗳𝗲𝗿𝗲𝗻𝘁𝘀𝗶𝗮𝗮𝗹-𝗚𝗣𝗦 𝘀𝗲𝗮𝗱𝗺𝗲𝘁𝗲𝘀𝘀𝗲 ning osalesime maareformiga seotud mõõdistustöödel.

Digitaalsete andmete hulk kasvas väga kiiresti ning igapäevane mure oli, et arvutivõrgus oleks piisavalt vaba ruumi. Täiesti tavaline võis olla olukord, et võrgus oli ainult 2MB vaba ruumi. Ja kui ruum oli täis, ei saanud tööd salvestada ega kaarte trükkida.

1996. aastal käis tihe töö esimese detailses mõõtkavas 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲 väljaandmiseks. Suur ettevõtmine oli ka ajakohaste POI-de (𝘱𝘰𝘪𝘯𝘵𝘴 𝘰𝘧 𝘪𝘯𝘵𝘦𝘳𝘦𝘴𝘵 ehk huviväärsused) andmestiku kokkusaamine – selleks tuli saata sadu kirju erinevatele ettevõtetele.

Üldisest 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗔𝟰 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝘀𝘁 ilmus juba kuues (!) parandatud ja täiendatud trükk.

1996. a üheks märksõnaks oli kindlasti 𝗲𝗲𝘀𝘁𝗶𝗸𝗲𝗲𝗹𝘀𝗲 𝗴𝗹𝗼𝗼𝗯𝘂𝘀𝗲 väljaandmine – see oli Regio kartograafide unistus juba ettevõtte asutamisest.

Gloobuse valmimine oli pikk protsess ning maailma kohanimede eestindamine teadusmahukas töö. Appi kutsuti Tartu Ülikooli Geograafia Instituudist Raivo Aunap, Ott Kurs, Heino Mardiste ja Urmas Vessin.

Taanis 𝗦𝗰𝗮𝗻 𝗚𝗹𝗼𝗯𝗲𝘀 toodetud eestikeelne gloobus oli sisuliselt suuresti ingliskeelse gloobuse tõlge, kuhu Regio palvel lisati lisaks Tallinnale ka Tartu nimi.

Gloobusel on 2985 nime, sealhulgas 520 saare ja 287 veekogu nime. Gloobust sai kasutada nii füüsilis-geograafilise kui ka poliitilisena – viimane tuli nähtavale, kui gloobuse valgus sisse lülitada.

Gloobuse ilmumise puhul korraldati 𝗣𝗮𝗹𝗮𝗺𝘂𝘀𝗲𝗹 uhke üritus, kus tutvustati ka valminud Jõgevamaa koolikaarti. Kohal oli president Lennart Meri ning sündmus pälvis omajagu meediakajastust.

Kolm aastat hiljem, 1998. aastal, tuli Regiol rinda pista ka piraatgloobuste äriga. Kui Regio kulul äri ajav Eesti mees ei pidanud autoriõigusi millekski, siis seda üllatavam oli, et väärikas Scan Globe sellega kaasa läks.

Lisaks kõvale tööle osati siiski ka aega maha võtta – talvepäevad peeti Otepääl suusatades ning aasta lõppu tähistati ja ühispilt tehti kohvikus Heller.

Käive: ca 458 000 €

Töötajate arv: 39

Asukoht: Tähe 118, Tartu

1997

See hoog, mis 1997. aastaks sisse saadi, on täna isegi kohati raske ette kujutada. Regio kaubamärgi all ilmus toona väga palju erinevaid tooteid.

Digitaalsel kujul andmeid tuli tootestada igal võimalikul viisil ning turg janunes jätkuvalt kaartide järele.

Sellel aastal ilmusid järgmised ikoonilised teosed:

𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗧𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗔𝘁𝗹𝗮𝘀, mõõtkava 𝟭:𝟮𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬. Tegelikult ilmus see juba 1996. aasta lõpus, kuid kaanele sai pandud ikka edasivaatavalt aastanumber 1997.

Nii detailses mõõtkavas atlast ei olnud enne ilmunud – kaardil olid suisa talukohad! Et kõik talukohad ikka Regio andmebaasi saaksid, siis selle tarvis tehti kolmes vahetuses digimise hoogtööd. Digima pandi ühel hetkel kõik, kes hiirt käes hoida oskasid.

Kui atlas lõpuks trükist ilmus, tuli tunnistada, et see sai nii kribu, et peagi kuulutas Regio oma kodulehel: 𝘛𝘦𝘦𝘥𝘦𝘢𝘵𝘭𝘢𝘴𝘦𝘭 𝘰𝘯 𝘯𝘶̈𝘶̈𝘥 𝘵𝘢𝘴𝘶𝘵𝘢 𝘬𝘢𝘢𝘴𝘢𝘴 𝘬𝘢 𝘓𝘜𝘜𝘗, 𝘮𝘪𝘭𝘭𝘦𝘨𝘢 𝘴𝘢𝘢𝘣 𝘴𝘦𝘭𝘭𝘦 𝘴𝘪𝘴𝘶 𝘫𝘶𝘣𝘢 𝘱𝘢𝘭𝘫𝘶 𝘱𝘢𝘳𝘦𝘮𝘪𝘯𝘪 𝘶𝘶𝘳𝘪𝘥𝘢!

Klassikaline paberil atlas oli ainult mündi üks pool. Ilmus ka esimene 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀 𝗖𝗗-𝗥𝗢𝗠´𝗹 ja nagu Teet Jagomägi atlase eessõnas kirjutab, et seda digitaalselt atlast on võimalik kasutada ka üha enam populaarsust võitvas Internetis.

Nagu juba eespool mainitud, janunes turg täpsete kaartide järele. Nii ilmus ühe aasta sees, 1997. a suve lõpus, veel teinegi 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗧𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗔𝘁𝗹𝗮𝘀, kuid nüüd juba mõõtkavas 𝟭:𝟭𝟱𝟬 𝟬𝟬𝟬. See oli A4 formaadis, spiraalköitega, suur ja paks – see vana hea klassikaline Regio teedeatlas. Selle atlase kujunduslikke põhitõdesid kannavad Regio teedeatlased siiani.

Mõlema atlase ilmumist tähistati väärikalt: esimese puhul peeti regiolastega pidu Tartu menukohas Illegaard, teise atlase ilmumisest tehti suisa eraldi suur sündmus Paide vallitornis. Ühispildilt leiab muuhulgas tänaseks juba meie hulgast lahkunud Lev Vassiljevi ja Fred Jüssi.

Merekaartidest on eelnevate aastate postituste juures palju juttu olnud. Kuna olid olemas täpsed andmed nii mere kui ka maismaa kohta, ilmus maa- ja merekaart 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻-𝗣𝗮𝗹𝗱𝗶𝘀𝗸𝗶, mõõtkavas 𝟭:𝟲𝟬 𝟬𝟬𝟬.

Sellesse aastasse jäi veel üks suur trükikaardi projekt sisemise töönimega ´𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝘂̈𝗸𝗶𝗱´ ehk Eesti piirkonnad viie voldikuna, mõõtkavas 𝟭:𝟮𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬.

Seda kaardiseeriat oli võimalik osta ka lahtiste sirgete lehtedena, ning siis oli komplektis juures ka trükituna kaardi pealkiri ja legend. Veidi lõika-kleebi (juhend oli kaasas) näputööd ja said endale suure ning detailse Eesti kaardi seinale. Kiira Mõisja, kes oli kaardi toimetaja, kogu selle superägeda süsteemi välja mõtles. Etteruttavalt tuleb siinkohal kindlasti veel ära mainida, et rahvusvahelisel kaartide iludusvõistlusel 𝗜𝗻𝘁𝗲𝗿𝗴𝗿𝗮𝗽𝗵 𝗚𝗼𝗹𝗱𝗲𝗻 𝗠𝗼𝘂𝘀𝗲 saadi Edela-Eesti kaardilehega 𝟮. 𝗸𝗼𝗵𝘁.

See oli vägev tunnustus Regio kaardimeistritele!

Ja mõistagi oli võimalik neid eelpool mainitud kaarte soetada ka digitaalsel kulul, ikka CD-ROM’l.

𝗚𝗜𝗦-𝗶 𝘃𝗮𝗹𝗱𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝘀 lendas Regio samuti kõrgelt ja jagas palju tarkust väljapoolegi. Regio kodulehelt võis lugeda: 𝘌𝘯𝘯𝘦 𝘪𝘯𝘧𝘰𝘴𝘶̈𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘪 𝘭𝘰𝘰𝘮𝘪𝘴𝘵 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘣 𝘴𝘦𝘦 𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘬𝘵𝘦𝘦𝘳𝘪𝘥𝘢 (𝘦𝘪 𝘩𝘢𝘬𝘬𝘢 𝘫𝘶 𝘬𝘦𝘦𝘨𝘪 𝘬𝘢 𝘮𝘢𝘫𝘢 𝘦𝘩𝘪𝘵𝘢𝘮𝘢 𝘪𝘭𝘮𝘢 𝘱𝘰̃𝘩𝘫𝘢𝘭𝘪𝘬𝘶 𝘱𝘭𝘢𝘢𝘯𝘪𝘵𝘢). 𝘒𝘶𝘯𝘢 𝘪𝘯𝘧𝘰𝘵𝘦𝘩𝘯𝘰𝘭𝘰𝘰𝘨𝘪𝘢 𝘰𝘯 𝘴𝘱𝘦𝘵𝘴𝘪𝘪𝘧𝘪𝘭𝘪𝘯𝘦 𝘢𝘭𝘢, 𝘱𝘢𝘬𝘶𝘣 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘦𝘯𝘢 𝘨𝘦𝘰𝘪𝘯𝘧𝘰𝘳𝘮𝘢𝘢𝘵𝘪𝘬𝘢 𝘬𝘰𝘮𝘱𝘰𝘯𝘦𝘯𝘥𝘪𝘨𝘢 𝘪𝘯𝘧𝘰𝘴𝘶̈𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘪𝘥𝘦 𝘱𝘭𝘢𝘯𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘵 𝘫𝘢 𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘬𝘵𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘵, 𝘴𝘢𝘮𝘶𝘵𝘪 𝘬𝘰𝘯𝘴𝘶𝘭𝘵𝘢𝘵𝘴𝘪𝘰𝘰𝘯𝘦 𝘴𝘦𝘭𝘭𝘦𝘭 𝘢𝘭𝘢𝘭. 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰𝘭 𝘰𝘯 𝘬𝘰𝘨𝘦𝘮𝘶𝘴𝘦𝘥 𝘛𝘢𝘭𝘭𝘪𝘯𝘯𝘢 𝘛𝘦𝘭𝘦𝘧𝘰𝘯𝘪𝘷𝘰̃𝘳𝘨𝘶, 𝘛𝘶𝘭𝘦𝘵𝘰̃𝘳𝘫𝘦- 𝘫𝘢 𝘗𝘢̈𝘢̈𝘴𝘵𝘦𝘢𝘮𝘦𝘵𝘪, 𝘛𝘢𝘭𝘭𝘪𝘯𝘯𝘢 𝘓𝘪𝘯𝘯𝘢 𝘬𝘪𝘯𝘯𝘪𝘴𝘷𝘢𝘳𝘢 𝘪𝘯𝘧𝘰𝘴𝘶̈𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘪, 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘵𝘪𝘩𝘦𝘢𝘴𝘶𝘴𝘵𝘶𝘴𝘢𝘭𝘢𝘥𝘦 𝘳𝘢𝘩𝘷𝘢𝘭𝘰𝘦𝘯𝘥𝘶𝘴𝘬𝘢𝘢𝘳𝘵𝘪𝘥𝘦 𝘭𝘰𝘰𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘫𝘢 𝘮𝘪𝘵𝘮𝘦𝘵𝘦𝘴 𝘷𝘢̈𝘪𝘬𝘴𝘦𝘮𝘢𝘵𝘦𝘴 𝘎𝘐𝘚-𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘬𝘵𝘪𝘥𝘦𝘴 𝘰𝘴𝘢𝘭𝘦𝘮𝘪𝘴𝘦𝘴𝘵.

Regio geoinformaatika spetsialist Jaak Laineste tegi Omavalitsuste infopäeval ettekande teemal (𝗚)𝗜𝗦 𝗲𝗵𝗶𝘁𝗮𝗺𝗶𝗻𝗲 𝗷𝗮 𝘁𝘂𝗹𝗲𝘃𝗶𝗸. Huvitav on vaadata graafikut, kuidas siis hinnati infosüsteemide loomise ajakulu – kõige suuremaks ajakuluks hinnati toona süsteemi hooldust.

Digitaalsete kaartide osas ei piirdutud mõistagi ainult CD-ROM-dega. Koostöös 𝗶𝗕𝗦-ga valmis esimene avalik internetiserver ehk 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗧𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗔𝘁𝗹𝗮𝘀 𝗼𝗹𝗶 𝗼𝗻-𝗹𝗶𝗻𝗲 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗻𝗮, millelt oli võimalik otsida kohanimesid ja tänavanimesid nii Eesti üldkaardilt, kui ka 15 suurema linna plaanidelt.

Aastalõpu meeleolukas stiilipidu peeti ja ühispilt tehti Püssirohu keldris.

Käive: ca 671 000 €

Töötajate arv: 33

Asukoht: Tähe 118, Tartu

1998

Jätkates veel veidi 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲 lainel – 1997/1998. aasta 1:150 000 mõõtkavas atlas oli nii märgiline, et kartograafia korüfee 𝗟𝗲𝘃 𝗩𝗮𝘀𝘀𝗶𝗹𝗷𝗲𝘃 kirjutas sellest lausa lehes Postimees artikli pealkirjaga „Murrang Eesti kartograafias“.

Artiklis kirjutab hr. Vassiljev talle omaselt mahlakalt ja konstruktiivselt: 𝑅𝑒𝑔𝑖𝑜 𝑢𝑢𝑒 𝑡𝑒𝑒𝑑𝑒𝑎𝑡𝑙𝑎𝑠𝑒 𝑖𝑙𝑚𝑢𝑚𝑖𝑛𝑒 𝑟𝑎𝑎𝑚𝑎𝑡𝑢𝑡𝑢𝑟𝑢𝑙𝑒 𝑜𝑛 𝑚𝑢𝑟𝑟𝑎𝑛𝑔𝑢𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑠𝑢̈𝑛𝑑𝑚𝑢𝑠 𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖 𝑘𝑎𝑟𝑡𝑜𝑔𝑟𝑎𝑎𝑓𝑖𝑎𝑠. … 𝐸𝑒𝑙𝑚𝑖𝑠𝑒𝑠 𝑎𝑡𝑙𝑎𝑠𝑡𝑒𝑠 𝑜𝑙𝑖 𝑘𝑎𝑎𝑟𝑑𝑖𝑝𝑖𝑙𝑡 𝑙𝑒ℎ𝑒𝑜̃𝑚𝑏𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑘𝑜ℎ𝑎𝑙 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢 𝑙𝑖𝑡𝑠𝑢𝑡𝑢𝑑 𝑗𝑎 𝑣𝑎𝑒𝑣𝑢 𝑙𝑜𝑒𝑡𝑎𝑣 𝑛𝑖𝑛𝑔 𝑗𝑎̈𝑖𝑘 𝑘𝑜̈𝑖𝑡𝑒𝑠𝑒𝑟𝑣 𝑒𝑖 𝑣𝑜̃𝑖𝑚𝑎𝑙𝑑𝑎𝑛𝑢𝑑 𝑘𝑒𝑒𝑟𝑎𝑡𝑎 𝑎𝑡𝑙𝑎𝑠𝑡 𝑘𝑎ℎ𝑒𝑘𝑜𝑟𝑟𝑎. … 𝐴𝑡𝑙𝑎𝑠𝑒 𝑝𝑜̃ℎ𝑖𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑜𝑠𝑎 – 𝑡𝑒𝑒𝑑𝑒𝑘𝑎𝑎𝑟𝑑𝑖𝑑 𝑚𝑜̃𝑜̃𝑡𝑘𝑎𝑣𝑎𝑠 1:150 000 𝑜𝑛 𝑣𝑜̃𝑟𝑟𝑒𝑙𝑑𝑒𝑠 𝑒𝑒𝑙𝑚𝑖𝑠𝑒 𝑣𝑎̈𝑙𝑗𝑎𝑎𝑛𝑑𝑒𝑔𝑎 𝑚𝑒𝑒𝑙𝑑𝑖𝑣𝑎𝑙𝑡 𝑙𝑎ℎ𝑒𝑑𝑎 𝑗𝑎 𝑢̈𝑙𝑒𝑣𝑎𝑎𝑡𝑙𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑢𝑗𝑢𝑛𝑑𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎. 𝑇𝑒𝑒𝑑 𝑗𝑎 𝑘𝑜ℎ𝑎𝑛𝑖𝑚𝑒𝑑 𝑒𝑖 𝑜𝑙𝑒 𝑛𝑖𝑖 𝑡𝑖ℎ𝑒𝑑𝑎𝑠𝑡𝑖 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢 𝑘𝑢ℎ𝑗𝑢𝑛𝑢𝑑, 𝑎𝑠𝑢𝑙𝑎𝑡𝑒 𝑛𝑖𝑚𝑒𝑑 𝑜𝑛 𝑡𝑜̃𝑠𝑡𝑒𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑜̃𝑟𝑣𝑎𝑙𝑒 𝑡𝑒𝑒𝑑𝑒 𝑠𝑜̃𝑙𝑚𝑝𝑢𝑛𝑘𝑡𝑖𝑑𝑒𝑠𝑡, 𝑠𝑜𝑜𝑑𝑒 𝑝𝑖𝑖𝑟𝑖𝑑 𝑜𝑛 𝑎𝑛𝑡𝑢𝑑 𝑡𝑎̈𝑝𝑠𝑒𝑚𝑖𝑛𝑖. …. 𝑃𝑖𝑖𝑟𝑖𝑡𝑎𝑔𝑢𝑠𝑡𝑒 𝑉𝑒𝑛𝑒 𝑎𝑙𝑎𝑑𝑒 𝑜𝑠𝑎𝑠 𝑣𝑜̃𝑖𝑏 𝑡𝑒𝑘𝑖𝑡𝑎𝑑𝑎 𝑒𝑡𝑡𝑒ℎ𝑒𝑖𝑡𝑒𝑖𝑑 𝑣𝑒𝑛𝑒 𝑘𝑜ℎ𝑎𝑛𝑖𝑚𝑒𝑑𝑒 𝑡𝑟𝑎𝑛𝑠𝑙𝑖𝑡𝑒𝑟𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑙𝑎𝑑𝑖𝑛𝑎 𝑡𝑎̈ℎ𝑒𝑠𝑡𝑖𝑘𝑘𝑢, 𝑚𝑖𝑠 𝑜𝑛 𝑡𝑜𝑖𝑚𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑚𝑒𝑖𝑙 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑑𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑡𝑎𝑣𝑎, 𝑎𝑔𝑎 𝑚𝑖𝑡𝑡𝑒 𝑢𝑢𝑒 𝑉𝑒𝑛𝑒𝑚𝑎𝑎𝑙 𝑘𝑒ℎ𝑡𝑒𝑠𝑡𝑎𝑡𝑢𝑑 𝑟𝑒𝑒𝑔𝑙𝑖𝑠𝑡𝑖𝑘𝑢 𝑎𝑙𝑢𝑠𝑒𝑙.… 𝐾𝑢𝑚𝑚𝑎𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑜𝑛 𝑙𝑜̃𝑢𝑛𝑎𝑝𝑖𝑖𝑟𝑖 𝑡𝑎𝑔𝑢𝑛𝑒 𝐿𝑎̈𝑡𝑖𝑚𝑎𝑎, 𝑚𝑖𝑠 𝑣𝑜̃𝑟𝑟𝑒𝑑𝑒𝑠 𝑖𝑑𝑎𝑝𝑖𝑖𝑟𝑖 𝑡𝑎𝑔𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎 𝑜𝑛 ℎ𝑎𝑟𝑗𝑢𝑚𝑎𝑡𝑢𝑙𝑡 𝑡𝑢̈ℎ𝑖.

Teedeatlase 𝗖𝗗 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲𝘀𝘁 ilmus 1998. aastal juba 𝘃𝗲𝗿𝘀𝗶𝗼𝗼𝗻 𝟮.𝟬.

CD-atlase tegemine käis nii, et selle failid sai genereerida alles pärast seda, kui atlase paberversioon oli valmis.

Kaartide värvilahendus oli CD-atlase kaartidel võimalikult erksates toonides – eesmärk oli tagada hea loetavus arvutiekraanil, mille kvaliteet oli tol ajal ikka üsnagi kehvake.

CD-atlas oli toode, mille erinevad versioonid oli pidevalt oma ajast veidi ees ja suurem tagasiside ning hoogsam kasutamine algas alles siis, kui meie seda enam ei tootnud. Abipalveid ja küsimusi klientidelt tuli meile veel mõned aastad tagasi, ehkki viimane CD atlas ilmus aastal 2007.

Regio poolt pakutavaid digitaalseid kaarte oli peale CD-atlaste veel teisigi. Kusjuures CD-atlaseid hindasime ise kõige lihtsamini kasutatavateks ja Regio kodulehel olidki kõik variandid lihtsamast keerukamani üles loetletud:

𝗧𝗲𝗲𝗱𝗲𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱 𝗖𝗗-𝗥𝗢𝗠-𝗶𝗹 – mõeldud igale arvutikasutajale, kes soovib kasutada uusimat Eesti kaarti otse arvutis.

𝗘𝘅𝗰𝗲𝗹𝗶 𝗗𝗮𝘁𝗮𝗠𝗮𝗽-𝗶 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 – neile, kes teevad teemakaarte, ning soovivad näidata kaardil oma infot

𝗥𝗮𝘀𝘁𝗲𝗿𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 – sobivad alusinfoks, enda andmeid saab näidata rasterkaardile peale.

𝗖𝗼𝗿𝗲𝗹𝗗𝗥𝗔𝗪! 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 – vektorkaardid, mõeldud kujundusfirmadele, kes soovivad kaarti ise kujundada.

𝗣𝗿𝗼𝗳𝗳𝗲𝘀𝗶𝗼𝗻𝗮𝗮𝗹𝘀𝗲𝗱 𝗚𝗜𝗦-𝗮𝗻𝗱𝗺𝗲𝗱 – MapInfo formaadis ja MicroStationi formaadis

1998. aastal käis juba täie hooga Eesti 2000. aasta 𝗿𝗮𝗵𝘃𝗮𝗹𝗼𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁𝗶𝗱𝗲 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗺𝗶𝗻𝗲.

Statistikaameti tellimusel oli Regio osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja sealt edasi juba loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel. „Tänu“ rahvaloendusele valmis meil kõiki asulaid kattev GIS andmebaas mõõtkavas 1:5 000. Rahvaloenduskaartide tegemisest siis saab pikemalt lugeda Regio blogist, link kommentaaris.

Kaarte valmis taas väga palju, mõned nopped 1998. aastast:

Valmisid esimesed täisdigitaalselt tehtud 𝗿𝗲𝗹𝗷𝗲𝗲𝗳𝗶𝘃𝗮𝗿𝗷𝘂𝘁𝘂𝘀𝗲𝗴𝗮 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 – Haanja looduspargist ja Piusa ürgoru matkarajast. Need kaardid olid tehniliselt paras väljakutse, sest reljeef tegi kaardi omajagu tumedaks ja nn poriseks. Selle kaardi juures tasub tähelepanu pöörata veel looduspargi piirile, see sai tehtud toonaseid MicroStationi vahendeid arvestades eriti silmatorkav.

Ilmus esimene 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗩𝗮𝗯𝗮𝗱𝘂𝘀𝘀𝗼̃𝗷𝗮 𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁 A3 formaadis. Hiljem, Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks, valmis selle põhjal ka suur illustreeritud seinakaart, mis on meie veebipoe kaardivalikus tänaseni.

Vanadesse koosolekute protokollidesse sisse vaadates on seal terve aasta jooksul läbivalt märksõnana 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻 𝟭:𝟭𝟬 𝟬𝟬𝟬/𝟭:𝟭𝟱 𝟬𝟬𝟬 (plotteril trükitava) seinakaardi tegemine, mille valmimine võttis oodatust kauem aega. Lihtsalt palju aega nõudis alusandmetega töö ja 1999. aasta varakevadesse planeeritigi andmebaasi täiendamiseks lausa 80 000 eesti krooni eest välitöid.

Merekaartide tegemine lõppes aasta varem (1997.a), kuid kõikvõimalikku infot kogunes selle töö käigus parajalt nii palju, et Regio veebilehele sai üles pandud kartograaf Triin Tarre poolt tehtud lihtne 𝗸𝗹𝗶𝗸𝗶𝘁𝗮𝘃 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝘂𝗹𝗲𝘁𝗼𝗿𝗻𝗶𝗱𝗲 𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁.

Aastatel 1997-2005 ilmus populaarteaduslik ajakiri LOODUS, mille igas numbris illustreeris mõnda artiklit Regio poolt valminud kaart.

Sponsorlus oli üks osa enda nähtavaks tegemisel ja Viru suusamaratoni seinal oli Regio logo ikka kõige suurem.

Talvepäevad peeti Rogosi mõisas ja võib vaid rõõmu tunda, kui paindlikud me sellel ajal olime.

Käive: ca 750 000 €

Töötajate arv: 40

Asukoht: Tähe 118, Tartu

Asukoht: Laki 15, Tallinn

1999

𝗚𝗲𝗼𝗶𝗻𝗳𝗼𝗿𝗺𝗮𝗮𝘁𝗶𝗸𝗮 oli juba nii igapäevane tegevus, et Regio juhataja Teet Jagomägi kirjutas lausa raamatu „Geoinfosüsteemid praktikule“. Tuleb tunnistada, et raamatus kirjutatud GIS-i põhitõed kehtivad ka täna.

Esimesena Eestis sõlmisime 𝗿𝘂𝘂𝗺𝗶𝗮𝗻𝗱𝗺𝗲𝘁𝗲 𝗵𝗼𝗼𝗹𝗱𝘂𝘀𝗹𝗲𝗽𝗶𝗻𝗴𝘂, millega tagasime oma klientidele andmete õigsuse ja perioodilise uuendamise.

Regio ruumiandmebaas täienes lausa hüppeliselt, eriti just asulate ja linnade tänavanimede osas.

Samal ajal käis suur töö 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝘀𝗲𝗿𝘃𝗲𝗿𝗶𝗴𝗮, kuhu planeeriti märkimisväärseid investeeringuid nii serverisse, tarkvarasse kui ka andmete uuendamisse.

1999. aastal ilmus uus 𝟭:𝟭𝟱𝟬 𝟬𝟬𝟬 mõõtkavas 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀 ja just sellest atlasest sai alguse 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 (𝗼𝗼𝗸𝗲𝗿)𝗸𝗼𝗹𝗹𝗮𝗻𝗲 värv. Esmalt oli mõte, et iga järgnev atlase oleks ise värvi – nii oleks olnud hea eristada. Aga pärast kollase atlase ilmumist oli selge, et see värv jääb!

Alates 2011. aastast on kollane ka kõigi ülejäänud Regio kaarditoodete tunnusvärv. Tagantjärele mõeldes oleks meil pilkupüüdvatest värvidest teedeatlaste jaoks varsti puudus kätte ka tulnud…

Selle atlasega juhtus ka üks legendaarne apsakas. Korrektor Eda Jagomägi märkis parandustesse, et 𝗩𝗔𝗟𝗞𝗔 nime alla lisada ka rahvapärane nimi LÄTI-VALGA. Kartograaf sai aga aru, et kasutusele jääb ainult nimi LÄTI-VALGA ning VALKA nime kustutas andmebaasist sootuks ära. Nii atlas trükki läkski. Selle vea kõrvaldamise lahendus oli lihtne, aga töömahukas: tehti VALKA tempel ja kogu tiraaž tembeldati käsitsi üle!

Koos paberatlasega ilmus taas ka 𝗖𝗗-𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀, millel oli võrreldes eelmise versiooniga palju uuendusi – lisandusid sh Elva, Keila, Paldiski ja Saue linnad ning uuendusena sai leida lühimat teekonda ühest punktist teise. Marsruudi sai koos tee äärde jäävate huvipunktidega salvestada ja oli võimalus see välja trükkida. Lisaks pakuti ka viit, juba meie toimetajate poolt, eelkoostatud teekonda – Saaremaa, Hiiumaa, mõisad, „kõige-kõige“ paigad Eestimaal, suurvesi ja talvine ringreis. Eesti Päevaleht märkis küll oma arvustuses, et otse plaadilt kasutades oli CD-atlas pigem aeglane.

Samal aastal ilmus ka 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝗻𝗲 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀. Kaartide mõõtkava oli suur (1:10 000) ning et rohkem kaardipinda lehele mahuks, olid lehed tagasivoldiga. See lahendus tekitas mõnes kasutajas nurinat, kuid näiteks taksojuhid olid väga rahul – lõpuks oli olemas detailne ja täpne Tallinna kaart.

Linn muutus aga nii kiiresti, et järgmistel aastatel atlast müües anti kaasa ka uuenduste lehed. Kui paljud neid päriselt lõikasid ja kleepisid, ei tea, aga see võimaldas atlast vähemalt mingil määral ajakohasena hoida.

Väiksema mõõtkavaga kaartidele (A4, A3) loodi uus raami visuaal, inspireerituna kirjanurgast. See oli praktiline – täida ainult õige infoga kastid – kuid kujunduslikus mõtte tekitas vastakaid tundeid…

1999. aasta oli Regio kaardiosakonna jaoks väga märgiline – avati 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗽𝗼𝗼𝗱 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮𝘀, Narva mnt 13 a. See oli tõeline kaardiparadiis ning kaardifännidel oli lõpuks oma koht, kuhu tulla. Kusjuures siiani küsitakse aeg-ajalt, ega Regiol kaardipoodi enam ei ole? Kahjuks ei ole – pood tegutses ca kolm-neli aastat ning tänaseks on kaartidele spetsialiseerunud poode maailmas üldse väga vähe.

1999. aasta suvel kolis Regio Tähe tänava lõpust 𝘁𝗮𝗴𝗮𝘀𝗶 𝗸𝗲𝘀𝗸𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 – 𝗮𝗮𝗱𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶𝗹𝗲 𝗥𝗶𝗶𝗮 𝟮𝟰. Sulatöömõnu kasvas kohe kordades – nüüd ei olnud enam vaeva ja piina, kuidas sinna linnaäärde saab. Ruumid olid veelgi suuremad ja lõpuks oldi kõik koos – Kastani tänavalt kolisid raamatupidajad Riia tänavale ja ka ladu oli nüüd samas majas. Uued ruumid pühitses sisse kirikuõpetaja Joel Luhamets.

Hoogsalt käis Regio strateegia tegemine ning paika sai missioon: 𝘙𝘌𝘎𝘐𝘖 𝘢𝘪𝘵𝘢𝘣 𝘰𝘳𝘨𝘢𝘯𝘪𝘴𝘢𝘵𝘴𝘪𝘰𝘰𝘯𝘪𝘥𝘦𝘭 𝘫𝘢 𝘶̈𝘬𝘴𝘪𝘬𝘪𝘴𝘪𝘬𝘶𝘵𝘦𝘭 𝘪𝘯𝘧𝘰𝘶̈𝘩𝘪𝘴𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢𝘴 𝘫𝘢 𝘨𝘦𝘰𝘨𝘳𝘢𝘢𝘧𝘪𝘭𝘪𝘴𝘦𝘴 𝘳𝘶𝘶𝘮𝘪𝘴 𝘱𝘢𝘳𝘦𝘮𝘪𝘯𝘪 𝘰𝘳𝘪𝘦𝘯𝘵𝘦𝘦𝘳𝘶𝘥𝘢.

Regio arengusse kaasati kõik töötajad ja plaani võeti Regio sisene konkurss tööpealkirjaga „milliseid tooteid 1999. a lõpuks Regio teha võiks“ ja mis lõpuks kuulutati välja projekti „Hea ja tulus“ nime all. Kas midagi asist sellest ka tuli, enam ei mäleta, kuid lause „Hea ja tulus“ lipsab aeg-ajalt ikka kellegil üle huulte.

Vanad fotod tuletavad veel meelde, et:

Otepääl oli esimene MK etapp suusatamises ja Regio oli ühe sponsorina väljas suisa oma telgiga

Saaremaal sai tehtud välitöid ja ronitud Harilaiul Kiipsaare majaka otsa (see oli siis veel kuival maal!)

Suvepäevad olid Pakri saartel ja talvepäevad peeti Haanjas.

Asukoht: Tähe 118 Riia 24, Tartu

Regio kaardipood: Narva mt 13a, Tallinn

2000

Uus aastatuhat algas Eestis lumevaese talvega ja suusatamiseks sobilikke kohti oli vähe. Selleks, et need vähesedki üles leida, otsustas Regio koos Eesti suuremate ajakirjandusväljaannetega avaldada 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝘀𝗲 𝗹𝘂𝗺𝗲𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶, mida koostati kuni kevadise lõpliku lumeminekuni. Kaardid ilmusid Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes.

Veebruaris külastasid Regiot suisa kaks konsultanti kaugelt Inglismaalt.

Üks neist oli Ordnance Survey Internationalist ja peaasjalikult tegeleti digitaalandmete kvaliteedijuhtimise süsteemi parandamisega. Selle tulemusena valmis töökava, mille eesmärk oli töötada välja Regio metaandmete uus struktuur, mõõta andmekvaliteedi erinevaid parameetreid ja parandada protsesside analüüsi.

Teise konsultandi fookus oli suunatud Regio struktuurile, turundusele ja müügile. Mõned huvitavamad nopped ettepanekutest:

kasutada müügivahendina rohkem telefoni ja kodulehekülg peab igati toetama müüki (hinnakirjad, artiklid);

müük on üsna korraldamata, juurutada CRM;

müüa (kaardi)toodetele rohkelt reklaami (raha eest);

puudulik on bränding ehk ühtne läbiv joon (tooted, blanketid, reklaammaterjalid, visiitkaardid, e-kirjade jalused jne);

Regio logo tuleks üle vaadata ja ehk ka muuta kuna ei kajasta ettevõtte peamisi tegevussuundi. Etteruttavalt tuleb siinkohal öelda, et Regio jõudis logovahetuseni alles 2011. aastal;

kindlasti eksponeerida Regio toodangut prestiižetes kohtades, see loob firmast hea maine.

Ka sellest aastast rääkides ei saa jätta märkimata 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝘁. Ehkki 1999. a teedeatlase tiraaži oli veel omajagu alles, sooviti kasutajatele pakkuda siiski kõige värskemat kaardiinfot ning ilmus 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗧𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗔𝘁𝗹𝗮𝘀 𝟮𝟬𝟬𝟬/𝟮𝟬𝟬𝟭 mõõtkavas 𝟭 : 𝟭𝟱𝟬 𝟬𝟬𝟬. Kuid mitte ainult, ilmus ka väiksemas formaadis atlas mõõtkavaga 𝟭:𝟮𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬. Regios kutsusime atlaseid vastavalt MAXI ja MIDI. Viimases ei olnud linnaplaane, see oli formaadilt väiksem ning mahtus vabalt suuremasse püksi- või seljakoti taskusse. Atlase viimane lehekülg oli tagasisideankeet, mille saatjate vahel loositi iga aasta lõpus välja auhindu. Ankeetidest tuli selgelt välja, et inimesed hindasid väga toimetatud infot vaatamisväärsustest ja harivat lisalugemist. Esmakordselt ilmusid ka erikaantega atlased – need tellisid endale 𝗢𝗹𝗲𝗿𝗲𝘅 ja 𝗨𝘂𝗻𝗼 𝗥𝗮𝗮𝗱𝗶𝗼.

Üheks 2000. aasta oluliseks märksõnaks olid kindlasti Haridusministeeriumi tellitud 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 𝗷𝗮 -𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱:

Valmisid spetsiaalselt koolidele mõeldud eestikeelsed 𝘀𝗲𝗶𝗻𝗮𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗱 – maailm ja Euroopa. Need suured 160 x 120 cm mõõdus kaardid trükiti Saksamaal ja kogu logistika koos tolliformaalsustega võttis toona omajagu aega, nii et sügisel päris kooli alguseks need kohale ei jõudnudki. Regio esitles uusi kaartide koos hoidmise ja klassis eksponeerimise abivahenditega alles septembris lõpus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja kinkis koolile esimesed kaardid.

𝗔𝗷𝗮𝗹𝗼𝗼𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱 põhikoolile ja gümnaasiumile olid mastaapsed projektid, kuhu oli kaasatud väga palju osapooli – koostajad (õpetajad), konsultandid (Tartu Ülikooli ajaloolased), illustraator ja kaarte tegid viimane kui üks Regio kartograaf. Nii suures mahus kaartide tegemine Adobe Illustratoris oli esmakordne ja kujutusviiside osas aitas siin Raivo Aunap Tartu Ülikoolist. Kui atlaste tegemise maraton viimaks läbi sai, ning trükisoojad atlased olid ilmunud, said kõik koostajad ja tegijad kokku Tartu Ülikooli muuseumis.

Aasta jooksul valmis palju seinakaarte ja välikaartide värvilahendus oli neil aastatel kohe eriti jõuline – et kaarti oleks väljas hea lugeda ning see liiga kiirelt ära ei pleekuks.

Pärnu maavalitsuse tellimusel valminud kaartide jaoks digiti maakonna valdade vapid MicroStationis ning omajagu nuputamist nõudis ka küsimus, milline värvikood sobiks kõige paremini kuldse värvi kujutamiseks.

Regio ruumiandmebaasi osas oli võetud peamine suund andmete kvaliteedi parandamisele. Olulised infokihid ei tohtinud olla vanemad kui 6 kuud ja planeeriti ka hulgaliselt välitöid!

Tiheasustuse andmed olid mõõtkavas 1:5000, kus eriline fookus oli täpsetel majakujudel, tänava telgjoontel ja aadressidel. Hajaasustuse andmed olid mõõtkavas 1:50 000.

Regio ise aga oli juba nii palju kasvanud, et vajadus oli piiritleda selged osakonnad ja veebruarist kinnitatigi uus Regio struktuur, kus igal osakonnal oli oma töö- ja finantseesmärk. Kusjuures kõigile inimestele anti võimalus, et saavad ise valida, millise osakonnaga soovivad liituda. Nii moodustusid:

𝗞𝗮𝗿𝘁𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳𝗶𝗮 𝗼𝘀𝗮𝗸𝗼𝗻𝗱 (14 inimest)

𝗚𝗲𝗼𝗶𝗻𝗳𝗼𝗿𝗺𝗮𝗮𝘁𝗶𝗸𝗮 𝗼𝘀𝗮𝗸𝗼𝗻𝗱 (13 inimest)

Infosüsteemide arendus (8 inimest)

GIS projektimüük (3 inimest)

2000. a lõppes Regio AS mahamüümisega Soome börsiettevõttele DONE. Lakooniline pressiteade oli järgmine: 𝘈𝘚 𝘙𝘌𝘎𝘐𝘖 𝘫𝘢 𝘚𝘰𝘰𝘮𝘦 𝘋𝘪𝘨𝘪𝘵𝘢𝘭 𝘖𝘱𝘦𝘯 𝘕𝘦𝘵𝘸𝘰𝘳𝘬 𝘌𝘯𝘷𝘪𝘳𝘰𝘯𝘮𝘦𝘯𝘵 𝘊𝘰𝘳𝘱𝘰𝘳𝘢𝘵𝘪𝘰𝘯 𝘋𝘰𝘯𝘦 (𝘋𝘖𝘕𝘌) 𝘢𝘭𝘭𝘬𝘪𝘳𝘫𝘢𝘴𝘵𝘢𝘴𝘪𝘥 22. 𝘴𝘦𝘱𝘵𝘦𝘮𝘣𝘳𝘪𝘭 2000. 𝘢 𝘢𝘬𝘵𝘴𝘪𝘢𝘵𝘦 𝘷𝘢𝘩𝘦𝘵𝘶𝘴𝘭𝘦𝘱𝘪𝘯𝘨𝘶. 𝘛𝘦𝘩𝘪𝘯𝘨𝘶 𝘬𝘢̈𝘪𝘨𝘶𝘴 𝘷𝘢𝘩𝘦𝘵𝘢𝘵𝘪 𝘬𝘰̃𝘪𝘬 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘢𝘬𝘵𝘴𝘪𝘢𝘥 789 285 𝘋𝘖𝘕𝘌 𝘢𝘬𝘵𝘴𝘪𝘢 𝘷𝘢𝘴𝘵𝘶. 𝘋𝘖𝘕𝘌 𝘰𝘯 𝘚𝘰𝘰𝘮𝘦 𝘶̈𝘬𝘴 𝘬𝘪𝘪𝘳𝘦𝘮𝘪𝘯𝘪 𝘬𝘢𝘴𝘷𝘢𝘷 𝘦𝘉𝘶𝘴𝘪𝘯𝘦𝘴𝘴 𝘳𝘢𝘬𝘦𝘯𝘥𝘶𝘴𝘵𝘦 𝘭𝘰𝘰𝘫𝘢 𝘯𝘪𝘪 𝘐𝘯𝘵𝘦𝘳𝘯𝘦𝘵𝘪𝘴 𝘬𝘶𝘪 𝘬𝘢 𝘮𝘰𝘣𝘪𝘪𝘭𝘴𝘪𝘥𝘦 𝘷𝘰̃𝘳𝘬𝘶𝘥𝘦𝘭𝘦. 𝘜̈𝘩𝘪𝘯𝘦𝘫𝘢𝘵𝘦 𝘦𝘦𝘴𝘮𝘢̈𝘳𝘨𝘪𝘬𝘴 𝘰𝘯 𝘭𝘶𝘶𝘢 𝘱𝘦𝘳𝘴𝘰𝘯𝘢𝘭𝘪𝘴𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘫𝘢 𝘱𝘰𝘴𝘪𝘵𝘴𝘪𝘰𝘯𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘦𝘨𝘢 𝘴𝘦𝘰𝘵𝘶𝘥 𝘳𝘢𝘬𝘦𝘯𝘥𝘶𝘴𝘪 𝘌𝘶𝘳𝘰𝘰𝘱𝘢 𝘵𝘶𝘳𝘶𝘭𝘦.

Etteruttavalt võib öelda, et DONE all oldud aeg jäi üürikeseks. 2002. aasta alguses lagunes DONE ise ja Teet Jagomägil tekkis võimalus Regio tagasi osta.

Lisaks suurele töötegemisele ja olulistele sündmustele, nagu toonase peaministri Mart Laari külaskäik, jäid 2000. aastat meenutama ka mitmed ühised üritused: jüripäeva tähistati Karulas ning aastalõpupidu peeti „Reklaamiklubi” võtmes Ontika mõisas Ida-Virumaal.

Asukoht: Riia 24, Tartu

Regio kaardipood: Narva mt 13a, Tallinn

2001

10. jaanuaril 2001. aastal sai 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝟭𝟬-𝗮𝗮𝘀𝘁𝗮𝘀𝗲𝗸𝘀!

Selle tähistamiseks korraldati veebruaris meeleolukas üritus „Regio 10 aastat 10 tunniga”. Renditi suur linnaliinibuss ning koos regiolaste ja sõpradega läbiti ajaloolises järjekorras kõik Regio asukohad.

Regiolasi eristas roheline lint, mis kellel kuhu oli pandud – seotud käe, jala või kaela ümber. Igas peatatud kohas jagati meenutusi ja räägiti mis sellel ajal seal tehti.

Ühine pilt pikast päevast tehti Tartu lauluväljakul.

2001. aasta peamine märksõna oli kindlasti 𝗩𝗘𝗘𝗕𝗜𝗞𝗔𝗔𝗥𝗧, sest mais läks live’i 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗗𝗲𝗹𝗳𝗶 𝗞𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗽𝗮𝗶𝗸.

Õigemini isegi kaks teenust – kommenteeritav kaart ja Lokaator. Kommenteeritav kaart võimaldas kasutajatel lisada oma kommentaare ja tutvuda teiste külastajate arvamustega. See oli esimene taoline võimalus Eestis. Lokaator võimaldas EMT klientidel mobiiltelefoni abil määrata oma asukohta ning näidata seda kaardil oma sõpradele. Asukoha näitamiseks saadeti sõpradele SMS-i või emaili kaudu kood, ja selle abil sai näiteks sõpru teavitada toredast pikniku- või supluskohast.

Regio veebikaardi teenust kasutasid ka teised Eesti suuremad internetiportaalid.

Eesti suurim internetiportaal 𝗘𝘃𝗲𝗿𝘆𝗱𝗮𝘆 avas turismiinfoalase avaliku 𝗸𝗮𝗮𝗿𝗱𝗶𝗽𝗮𝗶𝗴𝗮 𝗧𝘂𝗿𝗶𝘀𝗺𝗶𝗪𝗲𝗯 (Everyday, Hansalevi ja veebifirma CMA ühisprojekt), kus oli samuti Regio veebikaart kasutusel.

Kaardirakenduse baasil näidati peaaegu kõike, mida võiks vaja minna reisi planeerimisel – kaubandus-, majutus-, ravi- ja toitlustusasutuste infot, erinevaid teenuseid (k.a. tansport) ning infot vaatamisväärsuste ja vaba aja veetmise võimaluste kohta.

Paberil kaarte tehti ja tükiti taas palju:

𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝘂̈𝗵𝗶𝘀𝘁𝗿𝗮𝗻𝘀𝗽𝗼𝗿𝗱𝗶𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁𝗶 tehti nendel aastatel praktiliselt igal aastal – nii paberil voldikaardina trükituna, kui ka ootepaviljonidesse. Nende kaartide tegemine oli siis paras vaev, sest andmebaasina seda infot ei olnud ja tuli näpuga järge ajada busside liinitabelites. Tallinna vapi kasutamiseks kaardil tuli lausa eraldi luba küsida.

Omamoodi huvitav kaardivoldik oli „𝗣𝗶𝗶𝗯𝗲 𝗺𝗮𝗮𝗻𝘁𝗲𝗲 𝗿𝗲𝗶𝘀𝗶𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁”, kus kaardipilt oli keeratud 45-kraadise nurga alla, et paberile ikka ilusti ära mahuks kogu teekond Tallinnast Tartuni. Ühel pool kaart, teisel pool vaatamisväärsuste loend. Täna, kui Tallinn-Tartu maantee on juba nii kiire ja hea, on see kaart isegi aktuaalsem kui toona, 25 aastat tagasi. Tasub kulgeda teinekord aeglasemalt ja (taas)avastada kohti kiirteedest eemal.

Ilmuma hakkas 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗿𝗲𝗶𝘀𝗶𝗷𝘂𝗵𝘁 koostöös Eesti Ekspressiga. See oli must-valge trükina, detailsete kaartidega, erinevaid Eesti piirkondi tutvustav reisijuht. Reisijuhi mõte oli, et Eestimaad avastama minnes ei pea kaasas vedama tervet paksu raamatut, vaid et võtad just huvipakkuvad piirkonnad endaga kaasa. Ning iga piirkonna juures oli viide ka Regio Eesti teedeatlase kaardileheküljele, et saaks neid mugavalt koos kasutada. Väga populaarne oli see toode jalgrattamatkajate seas.

Koostöös Ungari kirjastusega TOP-O-GRAF ilmus ungari keelest tõlkena maailma riikide taskuteatmik „𝗠𝗮𝗮𝗶𝗹𝗺𝗮 𝗿𝗶𝗶𝗴𝗶𝗱”. See oli tõsine koostööprojekt – tõlkijaid olid suisa kolm – ja raamat trükiti ka Ungaris. Kaartide eestindamisel oli suureks abiks keeleteadlane ja nimeuurija Peeter Päll.

Kas keegi veel lüümikuid mäletab? Regio eestindas Hollandi haridusmaterjalide kirjastaja TTE bv loodud 𝗴𝗲𝗼𝗴𝗿𝗮𝗮𝗳𝗶𝗮 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲𝗸𝘀 𝗺𝗼̃𝗲𝗹𝗱𝘂𝗱 𝗹𝘂̈𝘂̈𝗺𝗶𝗸𝘂𝘁𝗲 𝗸𝗼𝗺𝗽𝗹𝗲𝗸𝘁𝗶. Lüümikuid ei kasuta enam vist küll keegi

Regio koolidele mõeldud õppematerjale tähistas eraldi kilpkonnaga logo.

Asukoht: Riia 24, Tartu

Regio kaardipood: Narva mt 13a, Tallinn

2002

2002 oli üks vägev aasta!

Algas see Regio kartograafide jaoks üsna tormiliselt, sest palju tähelepanu ja vastukaja tekitas asjaolu, et Eesti kaardile kandsime 𝗧𝗼𝗼𝗿𝗮𝗯𝗼𝗼𝗿𝗮 nime.

Ajakirjanduses ilmus ridamisi artikleid nime sobivuse üle ning Regio peakartograaf Jüri Jagomägi pidi korduvalt selgitama, kuidas ja miks selline nimi kaardile jõudis.

Aga nii juba on, et kaardid ei kajasta ainult geograafiat – vahel peegeldavad need ka oma ajastu sündmusi, meeleolusid ja arutelusid.

𝗔𝗷𝗮𝗹𝗲𝗵𝘁 „𝗠𝗲𝗶𝗲 𝗠𝗮𝗮“, 𝟬𝟲.𝟬𝟯.𝟮𝟬𝟬𝟮: 𝘛𝘰𝘰𝘳𝘢𝘣𝘰𝘰𝘳𝘢 𝘰𝘯 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪𝘭𝘦 𝘴𝘰𝘣𝘪𝘮𝘢𝘵𝘶. 𝘌𝘭𝘷𝘢 𝘭𝘢̈𝘩𝘪𝘴𝘵𝘦𝘭 𝘬𝘶̈𝘯𝘨𝘢𝘴𝘵𝘪𝘬𝘶𝘭 𝘴𝘶𝘶𝘴𝘢𝘵𝘢𝘮𝘢𝘴 𝘬𝘢̈𝘪𝘷𝘢𝘥 𝘪𝘯𝘪𝘮𝘦𝘴𝘦𝘥 𝘵𝘦𝘨𝘪𝘥 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘬𝘪𝘳𝘫𝘢𝘴𝘵𝘶𝘴𝘦𝘭𝘦 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘦𝘵𝘵𝘦𝘱𝘢𝘯𝘦𝘬𝘶 𝘯𝘪𝘮𝘦𝘵𝘢𝘥𝘢 𝘴𝘦𝘦 𝘬𝘰𝘩𝘵 𝘛𝘰𝘰𝘳𝘢𝘣𝘰𝘰𝘳𝘢𝘬𝘴, 𝘬𝘶𝘪𝘥 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘯𝘰̃𝘶𝘬𝘰𝘨𝘶 𝘱𝘦𝘢𝘣 𝘴𝘦𝘥𝘢 𝘴𝘰𝘣𝘪𝘮𝘢𝘵𝘶𝘬𝘴. “𝘈𝘧𝘨𝘢𝘯𝘪𝘴𝘵𝘢𝘯𝘪 𝘛𝘰𝘳𝘢 𝘉𝘰𝘳𝘢 𝘮𝘢̈𝘨𝘦𝘥𝘦 𝘫𝘢̈𝘳𝘨𝘪 𝘯𝘪𝘮𝘦𝘵𝘢𝘵𝘶𝘥 𝘬𝘶̈𝘯𝘨𝘢𝘴𝘵𝘪𝘬𝘶𝘭𝘦 𝘦𝘪 𝘰𝘭𝘦 𝘢𝘮𝘦𝘵𝘭𝘪𝘬𝘶𝘭𝘵 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦 𝘮𝘢̈𝘢̈𝘳𝘢𝘵𝘶𝘥 𝘫𝘢 𝘴𝘦𝘭𝘭𝘪𝘴𝘦 𝘵𝘳𝘢𝘢𝘨𝘪𝘭𝘪𝘴𝘦 𝘵𝘢̈𝘩𝘦𝘯𝘥𝘶𝘴𝘦𝘨𝘢 𝘯𝘪𝘮𝘦 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘭𝘦 𝘬𝘢𝘯𝘥𝘮𝘪𝘯𝘦 𝘰𝘯 𝘦𝘣𝘢𝘦𝘦𝘵𝘪𝘭𝘪𝘯𝘦,” 𝘶̈𝘵𝘭𝘦𝘴 𝘴𝘪𝘴𝘦𝘮𝘪𝘯𝘪𝘴𝘵𝘦𝘦𝘳𝘪𝘶𝘮𝘪 𝘳𝘢𝘩𝘷𝘢𝘴𝘵𝘪𝘬𝘶 𝘢𝘴𝘦𝘬𝘢𝘯𝘵𝘴𝘭𝘦𝘳 𝘫𝘢 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘯𝘰̃𝘶𝘬𝘰𝘨𝘶 𝘦𝘴𝘪𝘮𝘦𝘦𝘴 𝘛𝘪𝘪𝘵 𝘚𝘦𝘱𝘱. 𝘒𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘯𝘰̃𝘶𝘬𝘰𝘬𝘬𝘶 𝘬𝘶𝘶𝘭𝘶𝘷𝘢 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘱𝘦𝘢𝘬𝘢𝘳𝘵𝘰𝘨𝘳𝘢𝘢𝘧𝘪 𝘑𝘶̈𝘳𝘪 𝘑𝘢𝘨𝘰𝘮𝘢̈𝘦 𝘴𝘰̃𝘯𝘶𝘭 𝘦𝘪 𝘰𝘭𝘦 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘮𝘪𝘴𝘵 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦, 𝘷𝘢𝘪𝘥 𝘴𝘦𝘭𝘦𝘵𝘢𝘷𝘢 𝘵𝘦𝘬𝘴𝘵𝘪𝘨𝘢. “𝘛𝘰𝘰𝘳𝘢𝘣𝘰𝘰𝘳𝘢 𝘮𝘢̈𝘨𝘦𝘥𝘦 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘭𝘦 𝘬𝘢𝘯𝘥𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘬𝘰𝘩𝘵𝘢 𝘵𝘦𝘨𝘪𝘥 𝘦𝘵𝘵𝘦𝘱𝘢𝘯𝘦𝘬𝘶 𝘴𝘦𝘭𝘭𝘦𝘴 𝘱𝘪𝘪𝘳𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢𝘴 𝘬𝘢̈𝘪𝘷𝘢𝘥 𝘴𝘶𝘶𝘴𝘢𝘵𝘢𝘫𝘢𝘥,” 𝘴𝘦𝘭𝘨𝘪𝘵𝘢𝘴 𝘵𝘢. (BNS)

Aasta lõpus ilmus Päevalehes pikk artikkel kohanimedest ja käsitleti ka Regio lugu: 𝘝𝘰̃𝘰̃𝘳𝘢𝘱𝘢̈𝘳𝘢𝘴𝘦𝘪𝘥 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘴𝘪𝘥 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘷𝘪𝘬𝘶𝘴 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘭𝘦 𝘦𝘯𝘢𝘮 𝘦𝘪 𝘭𝘪𝘴𝘢𝘯𝘥𝘶, 𝘬𝘶𝘯𝘢 𝘷𝘢𝘭𝘪𝘵𝘴𝘶𝘴𝘦 𝘩𝘦𝘢𝘬𝘴𝘬𝘪𝘪𝘵𝘶 𝘰𝘰𝘵𝘢𝘷 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘴𝘦𝘢𝘥𝘶𝘴𝘦 𝘦𝘦𝘭𝘯𝘰̃𝘶 𝘳𝘰̃𝘩𝘶𝘵𝘢𝘣 𝘴𝘦𝘯𝘪𝘴𝘦𝘴𝘵 𝘳𝘰𝘩𝘬𝘦𝘮 𝘢𝘫𝘢𝘭𝘰𝘰𝘭𝘪𝘴𝘵𝘦 𝘫𝘢 𝘳𝘢𝘩𝘷𝘶𝘴𝘭𝘪𝘬𝘦 𝘯𝘪𝘮𝘦𝘥𝘦 𝘵𝘢̈𝘩𝘵𝘴𝘶𝘴𝘵. /…/ 𝘜𝘶𝘦 𝘴𝘦𝘢𝘥𝘶𝘴𝘦 𝘴𝘪𝘭𝘮𝘪𝘴 𝘴𝘰𝘣𝘪𝘮𝘢𝘵𝘶𝘵𝘦 𝘯𝘪𝘮𝘦𝘥𝘦 𝘱𝘢𝘯𝘪𝘫𝘢𝘪𝘥 𝘴𝘢𝘢𝘣 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘷𝘪𝘬𝘶𝘴 𝘵𝘳𝘢𝘩𝘷𝘪𝘥𝘢 𝘬𝘶𝘯𝘪 10 000 𝘬𝘳𝘰𝘰𝘯𝘪𝘨𝘢. 𝘜𝘶𝘴 𝘴𝘦𝘢𝘥𝘶𝘴 𝘬𝘢𝘳𝘪𝘴𝘵𝘢𝘬𝘴 𝘬𝘢 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘧𝘪𝘳𝘮𝘢𝘵 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘛𝘰𝘰𝘳𝘢𝘣𝘰𝘰𝘳𝘢 𝘮𝘢̈𝘨𝘦𝘥𝘦 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘭𝘦 𝘬𝘢𝘯𝘥𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘦𝘦𝘴𝘵, 𝘮𝘪𝘭𝘭𝘦 𝘶̈𝘭𝘦 𝘬𝘰𝘩𝘢𝘯𝘪𝘮𝘦𝘯𝘰̃𝘶𝘬𝘰𝘨𝘶𝘴 𝘱𝘪𝘬𝘢𝘭𝘵 𝘷𝘢𝘪𝘦𝘭𝘥𝘶𝘥 𝘰𝘯.

Lisaks Tooraboorale raputati ajakirjandust aga juba järgmise 𝘂𝘂𝗱𝗶𝘀𝗲𝗴𝗮 𝟭𝟵.𝟬𝟯.𝟮𝟬𝟬𝟮: 𝘎𝘦𝘰𝘪𝘯𝘧𝘰𝘴𝘶̈𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘪𝘥𝘦𝘨𝘢 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘭𝘦𝘷𝘢 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘢𝘴𝘶𝘵𝘢𝘫𝘢𝘥 𝘰𝘴𝘵𝘴𝘪𝘥 2000. 𝘢𝘢𝘴𝘵𝘢𝘭 𝘴𝘰𝘰𝘮𝘭𝘢𝘴𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘮𝘶̈𝘶̈𝘥𝘶𝘥 𝘦𝘵𝘵𝘦𝘷𝘰̃𝘵𝘵𝘦 𝘳𝘢𝘴𝘬𝘶𝘴𝘵𝘦𝘴𝘴𝘦 𝘴𝘢𝘵𝘵𝘶𝘯𝘶𝘥 𝘣𝘰̈𝘳𝘴𝘪𝘧𝘪𝘳𝘮𝘢𝘴𝘵 𝘵𝘢𝘨𝘢𝘴𝘪. (BNS)

Nii jäi sõit Soome lipu all üsnagi lühikeseks… Soome pankrotipesast tagasi ostes sai Regio endale sealhulgas Reach-U nimelise teenuse ning kliendid kaasa.

Kuid ilmselt selle aasta üks ägedamaid uudiseid oli 𝗺𝗼𝗯𝗶𝗶𝗹𝘀𝗲 𝗴𝗶𝗶𝗱𝗶 𝘁-𝗻𝗿 𝗲𝗵𝗸 𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝗺𝗯𝗲𝗿 turule tulek. Teadaolevalt said esimesena maailmas nii kaardid kuulatavaks mobiilis.

Teenus valmis koostöös sideoperaatoritega 𝗘𝗠𝗧 𝗷𝗮 𝗥𝗮𝗱𝗶𝗼𝗹𝗶𝗻𝗷𝗮, ja see võimaldas saada turismiobjektide alast infot mobiiltelefoni vahendusel. Teenumbri kasutamiseks tuli valida lühinumber ja seejärel neljakohaline vastava objekti kood.

Vastuseks kuulis teenuse kasutaja umbes minutipikkust kirjeldust valitud objekti kohta. Kusjuures ühe objekti kohta käiv jutt võis aastaajati olla erinev. Kui sul aga kaarti parasjagu käepärast ei olnud, kust koode vaadata, said saata lühisõnumi ning vastuseks said lähimad teenumbri objektid.

Üks kõne maksis seitse krooni. Esimese hooga valmis tutvustus üle 1000 objekti kohta, kõik nii eesti kui ka inglise keeles, ning järgmistel aastatel lisandus objekte veel juurdegi.

Just ilmunud 𝗥𝗲𝗴𝗶𝗼 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗲𝗲𝗱𝗲 𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝗲 𝟮𝟬𝟬𝟮/𝟮𝟬𝟬𝟯 tegid teenumbri objektid kohe eriti väärtuslikuks. Teet Jagomägi atlase eessõnas kirjutabki: …𝘬𝘰̃𝘪𝘬𝘦 𝘮𝘪𝘴 𝘳𝘢̈𝘯𝘥𝘢𝘫𝘢𝘭𝘦 𝘢𝘣𝘪𝘬𝘴, 𝘦𝘪 𝘫𝘰̃𝘶𝘢 𝘱𝘢𝘣𝘦𝘳𝘪𝘭𝘦 𝘵𝘳𝘶̈𝘬𝘬𝘪𝘥𝘢. 𝘐𝘯𝘵𝘦𝘳𝘯𝘦𝘵𝘵𝘪 𝘦𝘪 𝘴𝘢𝘢 𝘮𝘦𝘵𝘴𝘢 𝘬𝘢𝘢𝘴𝘢 𝘷𝘰̃𝘵𝘵𝘢, 𝘬𝘶̈𝘭𝘭 𝘢𝘨𝘢 𝘰𝘯 𝘴𝘢𝘨𝘦𝘭𝘪 𝘬𝘢̈𝘦𝘱𝘢̈𝘳𝘢𝘴𝘵 𝘮𝘰𝘣𝘪𝘪𝘭𝘵𝘦𝘭𝘦𝘧𝘰𝘯. 𝘔𝘰𝘣𝘪𝘪𝘭𝘪 𝘢𝘣𝘪𝘭 𝘴𝘢𝘢𝘣 𝘱𝘭𝘢𝘯𝘦𝘦𝘳𝘪𝘥𝘢 𝘰𝘮𝘢 𝘵𝘦𝘦𝘬𝘰𝘯𝘥, 𝘩𝘶𝘷𝘪𝘷𝘢̈𝘢̈𝘳𝘴𝘶𝘴𝘦 𝘫𝘶𝘶𝘳𝘦𝘴 𝘬𝘶𝘶𝘭𝘢𝘵𝘢 𝘷𝘪𝘳𝘵𝘶𝘢𝘢𝘭𝘴𝘦 𝘨𝘪𝘪𝘥𝘪 𝘴𝘦𝘭𝘨𝘪𝘵𝘶𝘴𝘪 𝘫𝘢 𝘬𝘶̈𝘴𝘪𝘥𝘢 𝘴𝘰𝘰𝘷𝘪𝘵𝘶𝘴𝘪 𝘬𝘶𝘩𝘶 𝘦𝘥𝘢𝘴𝘪 𝘮𝘪𝘯𝘯𝘢.

Teenumbri teenuse lõpetasime Regios umbes 8–9 aastat tagasi, sellisel kujul oli selle aeg lihtsalt ümber saanud.

Esimese objekti koodi 𝟬𝟬𝟬𝟭 sai 𝗦𝗮𝗵𝗮 𝗸𝗮𝗯𝗲𝗹. Lisasime siia postitusse ka arhiivist võetud helifaili. Head kuulamist!

Veel noppeid 2002. aastast:

Koostöös Aivar Ruukeliga, ning Soomaa rahvuspargi toetusel, valmis 𝘃𝗼𝗹𝗱𝗶𝗸𝗸𝗮𝗮𝗿𝘁 “𝗦𝗼𝗼𝗺𝗮𝗮 𝗷𝗼̃𝗲𝗱”, milles oli info kanuu või muu veesõidukiga matkajaile. See kaart oli trükitud ainult kahe värviga.

Tegime 𝗥𝘂𝗵𝗻𝘂 aluskaardi 1:10 000 välitöödest kuni põhikaardini, ning sellest kasvas välja Ruhnu (turismi)kaart ning valla üldplaneering. Ajalehest võis lugeda: 𝘙𝘶𝘩𝘯𝘶 𝘷𝘢𝘭𝘭𝘢𝘷𝘢𝘯𝘦𝘮𝘢 𝘒𝘢𝘢𝘳𝘦𝘭 𝘓𝘢𝘶𝘨𝘶 𝘴𝘰̃𝘯𝘶𝘭 𝘵𝘦𝘭𝘭𝘪𝘴 𝘷𝘢𝘭𝘥 𝘥𝘪𝘨𝘪𝘵𝘢𝘭𝘪𝘴𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘰𝘮𝘢𝘭 𝘬𝘶𝘭𝘶𝘭, 𝘬𝘶𝘯𝘢 𝘫𝘢̈𝘪 𝘳𝘪𝘪𝘨𝘪𝘩𝘢𝘯𝘬𝘦𝘴𝘵 𝘷𝘢̈𝘭𝘫𝘢. “𝘚𝘦𝘰𝘴𝘦𝘴 𝘳𝘪𝘪𝘨𝘪 𝘴𝘶𝘶𝘵𝘮𝘢𝘵𝘶𝘴𝘦𝘨𝘢 𝘬𝘢𝘵𝘵𝘢 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘵𝘦𝘳𝘳𝘪𝘵𝘰𝘰𝘳𝘪𝘶𝘮 𝘵𝘢̈𝘯𝘢𝘱𝘢̈𝘦𝘷𝘢 𝘯𝘰̃𝘶𝘦𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘷𝘢𝘴𝘵𝘢𝘷𝘢 𝘥𝘪𝘨𝘪𝘵𝘢𝘢𝘭𝘴𝘦 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘨𝘢 𝘱𝘪𝘥𝘪 𝘙𝘶𝘩𝘯𝘶 𝘝𝘢𝘭𝘭𝘢𝘷𝘢𝘭𝘪𝘵𝘴𝘶𝘴 𝘴𝘦𝘢𝘥𝘶𝘴𝘵𝘦 𝘵𝘢̈𝘪𝘵𝘮𝘪𝘴𝘦𝘬𝘴 𝘫𝘢 𝘶̈𝘭𝘥𝘱𝘭𝘢𝘯𝘦𝘦𝘳𝘪𝘯𝘨𝘶 𝘬𝘰𝘰𝘴𝘵𝘢𝘮𝘪𝘴𝘦𝘬𝘴 𝘷𝘢𝘴𝘵𝘢𝘷𝘢 𝘵𝘰̈𝘰̈ 𝘵𝘦𝘭𝘭𝘪𝘮𝘢. 𝘔𝘦𝘦𝘭𝘥𝘪𝘷𝘢 𝘬𝘰𝘰𝘴𝘵𝘰̈𝘰̈ 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘮𝘶𝘴𝘦𝘯𝘢 𝘙𝘶𝘩𝘯𝘶 𝘷𝘢𝘭𝘭𝘢𝘷𝘢𝘭𝘪𝘵𝘴𝘶𝘴𝘦, 𝘈𝘚 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘫𝘢 𝘔𝘢𝘢-𝘢𝘮𝘦𝘵𝘪 𝘬𝘢𝘳𝘵𝘰𝘨𝘳𝘢𝘢𝘧𝘪𝘢𝘣𝘶̈𝘳𝘰𝘰 𝘷𝘢𝘩𝘦𝘭 𝘰𝘯 𝘷𝘢𝘭𝘮𝘪𝘯𝘶𝘥 𝘚𝘢𝘢𝘳𝘦 𝘮𝘢𝘢𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢 𝘦𝘴𝘪𝘮𝘦𝘯𝘦 𝘬𝘰̃𝘪𝘨𝘪𝘭𝘦 𝘱𝘰̃𝘩𝘪𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪 𝘯𝘰̃𝘶𝘦𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘷𝘢𝘴𝘵𝘢𝘷 𝘥𝘪𝘨𝘪𝘬𝘢𝘢𝘳𝘵,” 𝘮𝘢̈𝘳𝘬𝘪𝘴 𝘓𝘢𝘶𝘬.

Arvutimaailm kiitis meie 𝗖𝗗-𝗮𝘁𝗹𝗮𝘀𝘁: 𝘜̈𝘭𝘥𝘪𝘴𝘦𝘭𝘵 𝘰𝘯𝘨𝘪 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪𝘴 𝘭𝘪𝘪𝘬𝘶𝘥𝘦𝘴 𝘱𝘳𝘢𝘬𝘵𝘪𝘭𝘪𝘴𝘦𝘭𝘵 𝘢𝘪𝘯𝘶𝘬𝘦𝘯𝘦 𝘳𝘦𝘢𝘢𝘭𝘢𝘫𝘢𝘴 𝘯𝘢𝘷𝘪𝘨𝘦𝘦𝘳𝘪𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘢𝘣𝘪𝘷𝘢𝘩𝘦𝘯𝘥 𝘫𝘶𝘴𝘵 𝘙𝘦𝘨𝘪𝘰 𝘊𝘋-𝘈𝘵𝘭𝘢𝘴. 𝘚𝘪𝘪𝘯 𝘦𝘪 𝘢𝘪𝘵𝘢 𝘬𝘢 𝘬𝘢𝘭𝘭𝘪𝘮𝘢𝘥 𝘎𝘗𝘚-𝘪𝘥, 𝘮𝘪𝘭𝘭𝘦𝘭 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘯𝘢̈𝘪𝘵𝘢𝘮𝘪𝘴𝘦 𝘷𝘰̃𝘪𝘮𝘢𝘭𝘶𝘴, 𝘴𝘦𝘴𝘵 𝘷𝘢𝘭𝘥𝘢𝘷𝘢𝘭𝘵 𝘷𝘰̃𝘪𝘮𝘢𝘭𝘥𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘎𝘗𝘚-𝘦 𝘵𝘰𝘰𝘵𝘷𝘢𝘥 𝘧𝘪𝘳𝘮𝘢𝘥 𝘯𝘦𝘪𝘴 𝘬𝘢𝘴𝘶𝘵𝘢𝘥𝘢 𝘷𝘢𝘪𝘥 𝘰𝘮𝘢𝘵𝘰𝘰𝘥𝘦𝘵𝘶𝘥 𝘬𝘢𝘢𝘳𝘥𝘪𝘵𝘢𝘳𝘬𝘷𝘢𝘳𝘢. 𝘚𝘦𝘦 𝘢𝘨𝘢 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘵𝘶𝘳𝘶 𝘷𝘢̈𝘪𝘬𝘴𝘶𝘴𝘵 𝘢𝘳𝘷𝘦𝘴𝘵𝘢𝘥𝘦𝘴 𝘯𝘪𝘪𝘱𝘦𝘢 𝘮𝘦𝘪𝘭𝘦 𝘮𝘪𝘥𝘢𝘨𝘪 𝘢𝘳𝘷𝘦𝘴𝘵𝘢𝘵𝘢𝘷𝘢𝘵 𝘦𝘪 𝘱𝘢𝘬𝘶.

Asukoht: Riia 24, Tartu

Regio kaardipood: Narva mt 13a, Tallinn