EUROCARTO 2026 konverents ehk kartograafia tänased teemad
Regio kaarditoodete ärijuht / Co-CEO Merle Annov ja peakartograaf Triin Tarre käisid Tšehhis Brnos EUROCARTO konverentsil ning panid kirja ka oma muljed ja tähelepanekud.
Pika ajalooga konverents
EUROCARTO konverents ei ole ilmselt paljudele kartograafidelegi tuttav. Nagu nimigi ütleb, on tegemist Euroopa konverentsiga ja tegelikult on sellel ka pikk ajalugu.
Esimene EUROCARO toimus juba 1981. aastal Suurbritannias Oxfordis, kus teemadeks olid juba tehnoloogilised väljakutsed, sealhulgas arvutipõhine temaatiline kaardistamine, automaatne kohanimepaigutus, kartograafiline üldistamine ja GIS andmebaaside arendamine. Kuni 1997. aastani toimus kokku 14 EUROCARTO konverentsi – Norras, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Rootsis, Taanis, Itaalias ja 1987. aastal ka Brnos, toonases Tšehhoslovakkias.
Pärast pikka pausi taaselustati EUROCARTO konverentsi traditsioon uuesti 2015. aastal, kus see toimus järjest lausa neljal korral Austria pealinnas Viinis (2020. aastal koroona tõttu veebikonverentsina ning 2022 ja 2024. aastal).
2026. aastal toimus konverents taas Brnos, Tšehhis
2026. aasta septembris naases konverents taas, pea 40 aasta järel Tšehhi, Brnosse. Ja vaadates, kui kiiresti konverentsipääsmed otsa said, võib vaid tõdeda, kui oluliseks peavad kartograafid võimalust iga paari aasta tagant taas kokku tulla.
Brno on Tšehhi suuruselt teine linn (u 400 000 elanikku) ja ilmselt paljudele on see nimi vähemalt kaardilt tuttav. Ülikoolilinnana on Brno vägagi tuntud – siin asuvad suured Masaryki Ülikool, kes oli ka konverentsi korraldaja, ning Brno Tehnikaülikool. Kusjuures samal ajal toimus linnas veel kaks suurt rahvusvahelist konverentsi. Ja tundub, et konverentsikülastajatel on vist kuidagi omamoodi näod peas, nii tuldi meiltki ühistranspordis mitu korda küsima, kas oleme teel ühele või teisele neist.

Foto: EUROCARTO

Foto: EUROCARTO


Foto: EUROCARTO

Foto: EUROCARTO


Foto: EUROCARTO
Kolm päeva konverentsi
Kolme konverentsipäeva programmi mahtus üle 80 tavaettekande, ligi 30 viieminutilist välkettekannet ja umbes sama palju posterettekandeid, lisaks veel väga inspireerivad peaettekanded.
Väike valik sessioonide teemadest annab hea ülevaate, millest räägiti:
- suurte geoandmete töötlemine;
- kartograafia haridus;
- generaliseerimine;
- GeoAI, eetika ja masinõpe;
- visualiseerimine;
- kaasav ja osaluspõhine kaardistamine;
- kaartide kasutamine, kasutatavus ja tunnetus;
- atlaste kartograafia;
- avatud lähtekoodiga tehnoloogiad;
- statistiliste andmete visualiseerimine;
- veebikartograafia;
- …
Paralleelselt toimusid kaks sessiooni Masaryki Ülikooli kampuse kahes erinevas majas (mis asusid teineteisest ca 150 m kaugusel). Tihedast päevakajast peeti kinni minutilise täpsusega ja kõik kohvi- ning lõunapausid olid võõrustajad katnud tšehhiliku külalislahkusega väga rikkalikult.
Kartograafiakonverentsidel on ikka pea alati tavaks ka orienteerumisvõistluse korraldamine. Meie sellest osa ei võtnud (eelistasime samal ajal ettekandeid kuulata) ning orienteerumise osa saime kätte omal käel linnas ringi liikudes. Aga see oli lihtne – Brno on linnana väga kompaktne ning ühistransport hea ning tiheda graafikuga.
Mis on siis täna need teemad, millest kartograafid räägivad?
Kui mõtled kartograafia konverents, siis esimene mõte või assotsiatsioon tekib kindlasti eeskätt kaardi kujundusega seonduvalt – fondid, värvid, loetavus – on ju kaart eeskätt visuaalne oma olemuselt. Nendest teemadest räägiti ka, aga pigem riivamisi.
Konverentsi üldine sõnum oli, et kartograafia liigub staatilisest kaarditootmisest intelligentsete, interaktiivsete ja kasutajaga kohanevate ruumiliste süsteemide suunas. Tehnoloogiline areng oli tugevalt esil, kuid sama tähtsaks peeti eetikat, läbipaistvust, usaldusväärsust, ligipääsetavust ja rõhutati inimese rolli otsustajana.
Trendidena võib välja tuua:
- GeoAI, automaatkartograafia ja kvaliteet – generaliseerimine, objektide ja nimede paigutus, kaardikvaliteedi hindamine; heade kaartide kasutamine AI õpetamiseks. Fookuses on kartograafilised reeglid, usaldusväärsus, läbipaistvus, inimese kontroll.
- Kasutajakeskne ja kaasav kartograafia – eye-tracking, ruumitaju, navigeerimine, dark mode, osaluskaardistamine, taktiilsed (kompimise) kaardid. Küsimus: mida kasutaja tajub, usub, mäletab ja kaardi põhjal teeb?
- Interaktiivsed kaardid ja uued meediumid – veeb, 3D, AR/xR, digikaksikud, dünaamilised atlased; kaart muutub staatilisest lõpptulemusest analüüsi-, suhtlus- ja otsustusvahendiks.
- Traditsiooniline kartograafia püsib – uued tehnoloogiad ei asenda klassikalisi kartograafilisi põhimõtteid, vaid suurendavad vajadust neid formaliseerida, automatiseerida ja teadlikult rakendada.
Filosoofilisemas plaanis arutleti kartograafide ja kaartide rolli üle ühiskonnas. Kartograafial/kaartidel on suur jõud ning vastutus, kuid tegevusvaldkonnana on see ikka täielik ääreala.
Kartograafid kontrollivad, mis läheb kaardile, kuid ei õpeta seda (piisavalt) lugema. Teinekord on ka vastuolu selle vahel, et mida ja kuidas armastab kartograaf kaardil kujutada, samas mida kasutaja (tegelikult) sellest kaardist vajab.
Tänapäeval on kindlasti oluline märksõna kiirus, seda eeskätt kriisikaartide vaatenurgast, ja sellel teemal oli üsna mitmeid ettekandeid. Kriisikaarte tehes peab süsteem automaatselt leidma ja siduma heterogeensed andmeallikad, näiteks satelliidipildid, seireandmed, sotsiaalmeedia postitused, aluskaardi, katastroofiobjektid ja tekstilise info. Lõpuks genereeritakse vastavalt olukorrale ka kartograafiline stiil – sümbolid, värvid, kihtide järjekord ja layout. Ja kriisikaartide tegemisel mõõdetakse aega juba minutites, mitte tundides!




Kartograafid üle maailma kohtuvad juba 2027. aasta suvel Varssavis
Nii ongi, et üle aastate jõuab rahvusvaheline kartograafiakonverents taas Euroopasse.
Esimene ICC ehk International Cartographic Conference toimus 1962. aastal Saksamaal, Frankfurtis. Viimased konverentsid toimusid 2023. aastal Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis ja 2025. aastal Vancouveris Kanadas.
Järgmine hea võimalus saada ülevaade sellest, milliste teemadega kartograafiamaailmas praegu tegeletakse, on juba tuleva aasta juulis ning meile sedapuhku ikka vägagi lähedal – Varssavis.
EUROCARTO aga taas juba kahe aasta pärast, 2028. aastal, Baselis, Šveitsis.



Merle Annov ja Triin Tarre