Kõik on ju kaardistatud… või kas ikka on?

„Mis te seal Regios teete, kõik on ju juba kaardistatud ja internetis olemas?“

Seda küsimust kuuleme ikka ja jälle. Ja tõepoolest, meie ümber on kaardid tõesti kõikjal: taskus, ekraanil, auto armatuurlaual. Tänavad paistavad olevat kirjas, linnad paigas, ja kui mõni koht segaseks jääb, saab ju alati „googeldada“.

Aga maailm muutub. Keegi peab selle kaardile panema

Regios näeme iga päev, kuidas midagi muutub – ehitatakse uus tee, vana suletakse, kerkib uus elurajoon, pannakse püsti uus viit või vahetatakse aadressi. Need muudatused ei jõua kaardile iseenesest. Keegi peab need üles leidma, üle kontrollima ja õigesse kohta kandma – see ongi meie töö.

Kaardid ja kaardiandmed – meie igapäevane maailm

Lühidalt öeldes tegeleme kaardiandmete loomise, kogumise, töötlemise ja visualiseerimisega. Jah, isegi tänapäeval, kus digitaalkaardid on igapäevased, tegeleme endiselt ka paberkaartidega – atlaste, seinakaartide, reisijuhtide ja tellimuskaartidega. Me usume, et paberkaardid ei kao veel niipea, neil on oma selge koht ja väärtus, neil on omad fännid.

Kogu Baltikum ühtses andmebaasis

Meie teine tegevussuund on Balti riikide andmebaasi haldamine – Eesti, Läti ja Leedu on koondatud ühtsesse andmestruktuuri, kus on esindatud aadressid, teed, navigeerimisinfo, huvipunktid ja maakasutus. See võimaldab meil pakkuda detailsemat ja ajakohasemat kaardiinfot kui suured globaalsed kaarditootjad.

Geoinfo eksperttugi ja ruumiandmete tootmine

Üha olulisemaks on saanud meie kolmas tegevussuund – ruumiandmete tootmine ja geoinfo alane ekspertiis. Aitame organisatsioone, kellel pole oma GIS-tiimi või kellel napib pädevaid spetsialiste. Pakume tuge alates andmete kogumisest ja märgendamisest kuni valideerimise, parandamise, standardiseerimise ja analüüsini välja.

Kõik need tegevused – alates andmete kogumisest kuni lõppkasutajale nähtava kaardikihini – on omavahel tihedalt seotud. Just seetõttu ei saa öelda, et „kaardid on valmis“ – nad elavad, arenevad ja muutuvad koos maailmaga.

Sellest kõigest saimegi rääkida ühes toredas vestluses Tartu Postimehe ajakirjaniku Raimu Hansoniga. Intervjuu, mis ilmus 2025. aasta mais, andis hea võimaluse tutvustada, millega me Regios tegelikult tegeleme. Just selle intervjuu põhjal sündiski käesolev blogipostitus.

Üks tänav päevas – vähemalt!

Kolmes Balti riigis kokku tekib igas kuus keskmiselt 75 uut tänavanime. Aga ainult nime olemasolust ei piisa, et see jõuaks ka kaardile, tuleb teha korralik eeltöö. Andmed tuleb koguda, allikad üle kontrollida, omavahel võrrelda, ja alles siis kui kõik klapib, saab uue tänava lisada andmebaasi ja sealt edasi kaardile.

Kõige rohkem lisandub tänavanimesid Leedus, sest seal on kõik aadressid esitatud kujul “tänavanimi ja majanumber”, ka maapiirkondades. Talunimesid seal aadressidena ei määrata, nii nagu seda tehakse Eestis ja Lätis.

Ja see pole sugugi kõik. Me eemaldame ka vananenud tänavanimed ja täpsustame olemasolevate ulatust. Iga tänav vaadatakse üle: kas ta algab ja lõpeb õigel kohal? Kas nimi vastab tegelikkusele? Iga detail on oluline, sest täpne kaart algab täpsest infost.

Kõige-kõigemad tänavanimed

Kõige populaarsem tänavanimede seas on Aia tänav – see figureerib igas Balti riigis viie esimese hulgas. Eestis juhib edetabelit Pargi tänav (140 korda), Lätis Skolas iela (Kooli tänav, 222 korda) ja Leedus Liepų gatvė (Pärnade tänav), mille nime kannab lausa 843 tänavat.

Kui rääkida pikimatest tänavanimedest, siis siin annab Leedu teistele silmad ette. Seal ulatub ühe tänavanime pikkus lausa 46 tähemärgini – „Apolonijos Dalevskytės-Sierakauskienės skveras“. Eestis hoiab esikohta Toomemäe kõrval asuv „Johann Wilhelm Friedrich Hezeli tänav“, milles on 37 tähemärki. Kujutage ette, et need aadressid peaksid ümbriku kileaknasse mahtuma. No ei mahu, isegi hea tahtmise juures mitte.

Asfalt- või kruusatee – Regio kaartidel on sellel vahe

Regio kaardid ei näita ainult, kus tee kulgeb, vaid ka milline see tee on. Meie andmestikus on selgelt eristatavad ka teekatte tüübid – kas tegemist on asfaldi, kruusa või näiteks pinnaseteega. See on info, mida suurtest rahvusvahelistest kaardirakendustest naljalt ei leia.

Lisaks teekattele jälgime ja kaardistame ka muid teede omadusi – nende asukohta, kuju, laiust, sõidukiirusi ja muid olulisi parameetreid. Iga teelõigu kohta võib muutuda mitu omadust korraga ja just nende muutuste jälgimine ongi osa meie igapäevasest tööst.

Täpsed navigeerimisandmed, mida mujalt ei leia

Ja olgu ka öeldud, et Regiol on midagi, mida Eestis ei paku mitte keegi teine, nimelt unikaalne navigeerimisinfo. See ei tähenda ainult tänavanimesid ja viitasid, vaid meie andmebaasis on ka sõiduridade arv, lubatud sõidukiirused, pöördepiirangud ja ajapiirangud, suunaviidad ja hoiatusmärgid ning isegi sõidukispetsiifilised piirangud, nagu kõrgus, kaal, laius, mis aitavad sõidukijuhil valida sobiva tee.

Selline täpsus tähendab, et Regio kaarti saab usaldada nii tavakasutaja ja bussijuht kui ka logistikaettevõte.

Sada andmeallikat, üks kaart

Kui keegi arvab, et kaardi tegemine käib nii, et „paned lihtsalt punktid ja jooned peale ja valmis“, siis päris nii see siiski ei käi.  Lugesime kokku, me kasutame ligi 100 erinevat andmeallikat, et kogu info – tänavad, teed, aadressid, hooned, huviobjektid ja palju muud – ühte andmebaasi ja kaardile kokku tuua. Sada allikat!

See ei ole lihtne töö. Mõnikord on see nagu pusle, kus tükid on erinevast materjalist, osad puudu ja mõni hoopis peegelpildis. Aga meie töö ongi need tükid kokku sobitada ehk kontrollida, võrrelda, vajadusel parandada.

See nõuab täpsust, kogemust ja suurt tähelepanu detailidele. Meie kliendid ei pea muretsema, kust andmed tulevad. Meie hoolitseme selle eest, et need oleksid õiged, ajakohased ja usaldusväärsed.

Veebikaardi välimus ei pea olema igav

Tänapäeval kasutatakse digitaalseid kaarte enamasti üsna ühetaoliselt – pannakse paika teekond punktist A punkti B ja minnakse teele. Kiire ja praktiline jah, aga sageli jääb kõik trajektoorist veidi eemal asuv täiesti tähelepanuta. Nii võibki mõni tore matkarada, muuseum, kohalik pagarikoda või ilus vaatekoht kaardil lihtsalt nähtamatuks jääda.

Regios usume, et kaart ei peaks olema mitte ainult teejuhiks, vaid ka avastamisrõõmu allikaks. Meie jaoks ei ole kaart pelgalt tööriist, vaid võimalus maailma paremini mõista ja märgata. Ka digitaalne kaart võib olla sisukas, selge ja hästi loetav, ja samal ajal ka visuaalselt nauditav.

Me tahame näidata, et kaart ei pea olema ühevärviline taust objektide virvarriga. Ka veebikaart võib olla esteetiline, läbimõeldud ja kasutajasõbralik. Selline, mida kasutatakse mitte ainult vajadusest, vaid ka huvist. Regio kaartidel on tegu ja nägu.

Turismiinfo ajakohasena hoidmine on vaat et kõige suurem väljakutse

Kui millestki on raske täpset ülevaadet hoida, siis on see turismiinfo. Regio turismiinfo ei piirdu pelgalt huviväärsuste või teenuste nimekirjaga. Meie andmestikus on kirjas see, mida Baltimaades päriselt näha ja teha saab – alates mõisaparkidest ja matkaradadest kuni talupoodide ja jäätisekohvikuteni.

Reisi planeerides on täpne info oluline. Vale lahtiolekuaeg või suletud koht võivad kogu plaani pea peale keerata. Aga turismiandmed muutuvad kiiresti. Täna tegutseb kohvik, homme on uue nimega baar, tanklaid ja poode kerkib kui seeni pärast vihma. Uhkest atraktsioonist võib üleöö saada eilne päev.

Meie ülesanne on hoida see pidevalt muutuv turismiinfo ajakohasena, meil tuleb jälgida, mis on muutunud, ja tagada, et kõik kaardil kuvatav vastaks tegelikkusele. Oleme üks väheseid, kes suudab nii laia valikut turismiobjekte ajakohasena hoida kõigi kolme Balti riigi kohta.

Seepärast kontrollime infot hoolikalt: loeme, võrdleme, täpsustame ja alles siis lisame selle andmebaasi. Et kaardikasutaja ei peaks mõistatama, kas matkarada on alles või muuseum ikka avatud. Turismiinfo on meie jaoks nagu korralik teeviit – usaldusväärne, selge ja õigel ajal õiges kohas.

Me hoolitseme selle eest, et Eesti ja Baltimaad oleksid kaardil esindatud täpselt nii, nagu nad päriselt on. Meie jaoks ei ole kaardistamine kunagi valmis, see on pidev protsess, mis vajab tähelepanelikku silma, paindlikku meelt ja natuke visadust ka. Ja meile meeldib see töö. Nii et kui keegi jälle ütleb, et kõik on ju juba kaardistatud ja internetis olemas, siis me vastame, et võib-olla on, aga palju on ka muutunud.