Detailsetest ruumiandmebaasidest suurte seinakaartideni – ArcGIS Regios

Regio kaarditoodete ärijuht Merle Annov esines 2025. aasta ESRI päevadel Tallinnas ettekandega, mida saab järele vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=weAqddTyI3A&t=8s  

Kuidas Regio ESRI tarkvara kasutamiseni jõudis ning millised on väljakutsed kaartide tegemisel, sai kokku võetud ka järgnevas blogiloos.

Regio algusaastad – paberkaartidest digini

Esimene Regio kaart ilmus 1989. aastal ja esimesed aastad möödusidki hoogsalt, käsitsi joonistades, väga erinevate turismi- ja teemakaartide koostamise tähe all. Nõukogude aja kaardipõud oli tekitanud nii suure nõudluse kaartidele järele, et kartograafid joonistasid kaarte lausa unetundide arvelt. Õige pea tulid juba kasutusele arvutid ning 1990. aastate keskelt alates on olnud tunne, et oleme liikunud justkui tehnoloogilisel kiirteel – tootmisprotsessi on tulnud korduvalt muuta vastavalt uutele tarkvaradele ja lahendustele.

Digitaalsed verstapostid

Regio oli esimene kaardistusettevõte Balti riikides, kes viis 1994. aastal kogu kaarditootmise protsessi täielikult digitaalseks. Alustasime ruumiandmete osas MicroStation ja MapInfo tarkvaraga, lisaks kasutasime kaarte kujundades ka CorelDRAW tarkvara.

1997. aastal sai tehtud järgmine oluline suur samm – ruumiandmed läksid andmebaasipõhiseks ning valmis esimene teedekaart, mis võimaldas arvutis marsruudi arvutamist. See oli oma aja kohta revolutsiooniline lahendus. Koostöös IBS-iga loodi esimene avalik internetiserver ning loogilise jätkuna alustasime 2001. aastal veebikaarditeenuste pakkumist – enne Google Mapsi või Maa-ameti X-GISi.

1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses toimus edasiliikumine ja areng veelgi suuremate hüpetena. Hoogustus Baltimaade teedenavigatsiooni andmebaasi loomine ja meie ruumiandmebaas läks järjest täpsemaks, nõuded tarkvaradele, mida kasutasime järjest kasvasid. Ajad olid muutunud – järjest olulisemaks olid saanud ruumiandmed, kaardid jäid väiksemaks vennaks seal kõrval.

CAD-ist GIS-i – 19 aastat ArcGIS-i Regios

ESRI tarkvaraga puutusime esimest korda kokku kahe suurprojekti käigus: 2007. a Tallinna linnavalitsusele reaalsus- ja esitusmudeli loomisel ja 2009. a Maa-ametile (tänane Maa- ja ruumiamet) Eesti põhikaardi lehtede kirjastamisel.

Nendel aastatel hakkasime Regio tootmisprotsessi MicroStationi pealt ESRI peale üle viima. Esimene Regio Eesti teedeatlas, mille koostamisel kasutasime ESRI tarkvara, ilmus 2010. aastal, ning esimene täielikult ESRI tarkvaraga valminud atlas oli 2012. aastal ilmunud Baltimaade teedeatlas. Üleminek ei olnud lihtne – suure “laeva pööramine” on alati ajakulukas, eriti kui töö ei saa vahepeal seiskuda. Praegu oleme taas muutuste keskel: viime tööprotsessi üle ArcInfo-lt ArcGIS Pro-le. Iga järgmine suur üleminek on läinud siiski varasemast kiiremalt ja valutumalt – meeskond on kogenum ja tarkvarad nutikamad.

Tänapäeval – kõigepealt ruumiandmebaas, siis kaardid

Praegust olukorda iseloomustab hästi Regio meeskonna koosseis: geoinformaatikuid on meil kaks korda rohkem kui kartograafe. Kuigi kartograafe on varasemast vähem, valmib endiselt sadu unikaalseid kaarte aastas – kaardid valmivad kiiremini ja tänu trükitehnilistele võimalustele on kaarditoodete valik lai.

Kui juba 2005. a alustasime tihedat koostööd globaalse naviandmete pakkujaga Navtech/Navteq (hilisem Here), mille tulemusena kasvas ja täienes Baltimaade teedenavigatsiooni andmebaas väga hoogsalt, siis 2020. a tõi partnerlus tuntud tehnoloogiahiiglasega kaasa navigatsiooniandmete kvaliteedi veelgi hüppelisema kasvu. Regio Baltimaade teede ja navigatsiooniandmebaas sisaldab umbes 370 000 km teid, kus kõigi kolme riigi andmed on ühildatud ja sidusalt ühendatud, võimaldades täpset marsruutimist ja navigatsiooni. Andmebaasi uuendame igapäevaselt, et tagada andmete täpsus, usaldusväärsus ja kasutusvalmidus.

2024. aastal tegime järjekordse strateegilise tehnoloogilise pöörde – viisime meie andmebaasi üle vabavaralisele PostgreSQL platvormile.

Regio ruumiandmebaasi täpsus on mõõtkavas 1:5 000–1:10 000, enamik kaarte valmib meil aga mõõtkavas 1:50 000–1:200 000. On suur väljakutse muuta detailne andmebaas loetavaks ja esteetiliselt nauditavaks kaardiks. Kartograafi töö algab enamasti ESRI tarkvaraga, kuid lõplik viimistlus tehakse sageli Adobe InDesigni või Illustratori abil. Kartograafid valdavad mitut programmi eksperttasemel ning oskavad iga kaardi jaoks valida parima tehnoloogilise kombinatsiooni.

Kas kaardid jäävad?

Seda küsimust küsitakse meie käest palju. Ja täna võime küll väga julgelt öelda, et jah, (veel) jäävad. Sellel aastal on seinakaartide tellimine olnud kasvavas trendis. Üks ilus seinakaart paneb ruumi elama – ja seda väärtust hinnatakse endiselt kõrgelt.