15 aastat Regio Garmini kaarte

Esimesed versioonid Garmini ametlikul tehnoloogial põhinevast kaardist valmisid Regios 2008. aastal. 

Teekonnajuhatuseta ehk kolmandate osapoolte tarkvaraga toodetud kaarte tehti Eestis juba varasemaltki, kuid esimesed korralikud Eesti andmed jõudsid Garmini Navigator Europe-sse Navteqi firma kaudu 2008. aastal ning needki olid pärit Regiost. 

Milleks on vaja eraldi naviseadmeid, kui on olemas telefonid? 

Korduvalt on arutletud selle üle, kas lisaks nutitelefonidele on vaja spetsiaalseid GPS-navisid või käsiseadmeid nagu Garmin neid toodab. Vastus on jaatav ja seda mitmel põhjusel: 

  • Spetsiaalne seade on alati parem kui universaalne. 
  • Naviseade ei vaja pidevat online andmevahetust ja seega toimivad pikemate teekondade arvutused ja ümberarvutused sageli oluliselt kiiremini, eriti kui levi juhtub antud piirkonnas kehvavõitu olema (ja kehva leviga kohti on nii Eestis kui mujal tegelikult jätkuvalt oi kui palju). 
  • Välismaal liikudes võivad pidevad kaardilaadimised nutiseadmesse üle andmeside olla kulukad. 
  • Kasutades eraldi seadet navigeerimiseks, ei pea sa selle jaoks kulutama nutiseadme akut ning see jääb vabaks hilisemate tegevuste jaoks (helistamine, muusika kuulamine vms). 
  • Matkates, offroadi sõites või muidu rasketes tingimustes tuleb päevakorda seadme vastupidavus (on olemas spetsiaalsed naviseadmed) ja korralike topokaartide kasutamise võimalus. Mootorratturitele, veokijuhtidele, autoelamufännidele ja jahimeestele on olemas neile sobivad seadmete mudelid. 

Regios toodetud Garmini kaartidel on eelised seadmete tootja Navigator Europe või muude kaartide ees 

Kui rääkida kaartide detailsusest ja uuenemise kiirusest, siis Eestis liikumisel pole Regio Eesti teede kaardile võrdväärset vastast. Regio Eesti teede kaardi uusi versioone antakse välja vähemalt kaks korda aastas. Garmini enda toodetud kaartide kvaliteet on küll ajas paremaks muutunud, kuid võrdväärselt kiiresti kõik uuendused sinna siiski ei jõua. Lisaks pole need ka sama detailsusega, kui Regio toode. 

Garmin GPS seadmetele mõeldud MicroSD mälukaardil Regio Eesti teede kaart sisaldab: 

  • teid 
  • asulaid 
  • kohanimesid 
  • aadresse 
  • maakatet 
  • hooneid 
  • huvipunkte 

Lisatud on ka kiiruspiirangute info, v.a. üldlevinud piirangud 50 km/h asulates ja 90 km/h väljaspool asulaid. 

Aadressotsing toimib kõikides Eesti asulates, kus on nimedega tänavad ja hoonete numbrid. 

Otsitavad on ka numbritega majad väikekohtades ning talunimed, mida Garmini seadmes tuleb otsida huvipunktide alt

Regio Eesti teede kaart 

Regio Eesti topo kaardil on lisaks teede kaardil olevale infole kõrgusjooned, reljeefivarjutus ning Transpordiameti info laevatatavate sisevete ja rannikumere sügavuste kohta. Viimase uuendusena on lisatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse Eesti väikejärvede ajalooliste batümeetriliste kaartide digitaliseerimise projekti andmed – umbes 200 Eesti väikejärve sügavuskaardi andmed, mis pärinevad erinevatest aegadest (1908 – 2019) ja on valdavalt paberkandjailt digitaliseeritud. 

Samuti on lisatud Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse poolt 2019.a mõõdistatud 10 järve sügavused

  • Endla järv 
  • Kooru järv 
  • Pühajärv 
  • Rõuge Suurjärv 
  • Suurlaht 
  • Tõhela järv 
  • Uljaste järv 
  • Viitna Pikkjärv 
  • Ähijärv 
  • Äntu Sinijärv 

NB! Veekogudele lisatud sügavuste ja Transpordiameti veeteede andmed on informatiivsed ja illustratiivsed ning ei vasta merenavigatsiooni nõuetele. Neid uuendatakse kord aastas ja GPS seadme ekraanil kuvatakse vähendatud mahus. Seega ei võta Transpordiamet ega OÜ Regio vastutust nende kasutamise eest. Merenavigatsiooniks soovitame kasutada ametlikke merekaarte

Regio Eesti topo kaart 

Balti riikide täpsed andmed 

Lõunanaabrite juures on liikumisel abiks Baltimaade (Eesti, Läti, Leedu) teede kaart, mis sisaldab: 

  • teid 
  • asulaid 
  • kohanimesid 
  • aadresse 
  • maakatet 
  • hooneid 
  • huvipunkte ehk vaatamisväärsuste infot. 

Balti riikide osas on Regio andmebaasis kokku üle 347 000 km maanteid ning umbes 2,4 miljonit aadressi, sh talude aadressid. Lisatud on kiiruspiirangute info, v.a. üldlevinud piirangud 50 km/h asulates ja 90 km/h väljaspool asulaid. 

Regio Baltimaade teede kaart 

Kaardid on SD-kandjal 

Kõiki neid kaarte müüakse täna vaid MicroSD-kaartidel. Algaastail tootsime lisaks veel Garmini MapSource versiooni, mida oli võimalik kasutada ka arvutites ning kaarte sai salvestada naviseadmete mällu. 

Paraku, pärast MapSource eemaldamist Garmini toodete valikust, pole see enam võimalik. Osaliselt asendab seda tasuta alla laaditav tarkvara BaseCamp. BaseCampi abil on võimalik seadmes olevat kaarti kuvada ka arvutis ning teha mitmeid vajalikke tegevusi teepunktide, radade, marsruutide ja muu infoga. Siin on üks näide BaseCampi kasutamisest

Regio Eesti topo kaart BaseCamp rakenduses 

Andmed saavad koos sinu abiga veelgi paremaks 

Kus viga näed laita, seal tule ja aita. 

Vigu satub kaartidele ikka ja neist on võimalik Regiole märku anda aadressil kaardid@regio.ee. Nii saavad vead kiiresti, järgmiseks kaardiuuenduseks, parandatud. Loomulikult pole SD-kaarti vaja iga uuenduse puhul uuesti osta – võimalik on soetada ainult uuendusfailid ja need mälukaardil olevate asemele kopeerida. Vt. kuidas seda teha

Regio pakub navigeerivatele kaartidele vajadusel lisaks ka kasutajakihte näiteks metsaeraldiste või katastriüksuste kohta. Kokkuleppel on võimalik toota muidki kliendile vajalikke kihte. 

Meeldivat Regio kaartide kasutamist! 

Veel postitusi

Riigipilv teeb Regio teenused lihtsasti kättesaadavaks

Mis on Riigipilv? See on riigi omandis olev pilv, milles on võimalik kasutada avaliku pilve teenuseid. Lisaks valitsussektorile on Riigipilve kasutajad kohalikud omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad, riigile IT teenuseid pakkuvad eraettevõtted ja tervishoiuteenuse osutajad. Riigipilv on ehitatud arvestades kõrgeima ISKE klassi H turvalisusnõudeid. Riigipilve haldab ja arendab Riigi IT Keskus. Regio on Riigipilve koostööpartner ja üks … Vaata lähemalt

Bussireis

Kodumaine ringreis lastega – autovabalt!

Ühistranspordimatka idee kerkis esile ootamatust tõdemusest, et praeguste linnalaste jaoks võib rongi või trammiga sõitmine pakkuda samavõrd suurt elamust kui 19. sajandil talus kasvanud maalapsele. Nii juhtuski, et kaks isa ja viis last (vanuses 7–14) jätsid selle aasta juulikuus emad koju ja läksid mitmepäevasele ringreisile. Koju jäid ka autod. Kõik läks sujuvalt ja sõbralikult ning … Vaata lähemalt

Haanja

Kus saab suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka … Vaata lähemalt